Читать книгу Tule eile meile - Lea Jaanimaa - Страница 8

Nüüd siis kannab tema kaval plaan vilja. Ja millist vilja, ptüi! Ema võttis ühel heal päeval koogikarbi kaasa ja läks uutele naabritele külla. Elli oli küll selle maha laitnud, et mis ta ennast vaevab, Elli saab ju ise sõbranna kohale kutsuda. Ema arvas aga, et selliseid asju peab ta Anna emaga arutama. Seda nüüd veel vaja, et kaks ema vandenõu sõlmivad. Elli hakkas järjest rohkem oma naabreid põlgama. Ema oli peale nende külastamist heas tujus. Küsimuse peale, et kuidas siis läks, teatas ema Ellile, et kõik on korraldatud. Elli ei saanud sel õhtul kaua und, sest haudus kättemaksuplaane ja mõtles välja alatusi, millega oma tobedat naabriplikat karistada, muidugi teeb ta ka vanamoori elu kibedaks, kindel see. Ventiilid oli ta selle rattal juba küljest kruttinud ja metsa visanud. Kahjuks ei olnud ta pealt näinud, kuidas Anna ema jalgsi loomade juurde vantsima pidi.

Hommikul ajas ema Elli juba varavalges üles. Ta oli võileivad koos teega lauale pannud ja mingi paki köögikapile asetanud. Elli protestis küll, et miks ema teda magada ei lasknud, tal ei olnud ju sel päeval vaja kooli järeltööle minna. Põhjus koputas peagi uksele ja ema laskis koputaja sisse. See oli Anna. Ja oh õudust, mis tal seljas oli! Selg seljaks, aga mis jalas olid? Dressipüksid. Mis sel perel ometi nende dressidega on, mingi haigus või. Elli läks riietuma ja hõõrus silmad punaseks, sest ei uskunud seda, mida nägi. Tema toolile oli ema valmis pannud... ka dressipüksid.