Читать книгу Kolmekümne sarga saar - Leblanc Maurice - Страница 5

Sõda tõi kaasa nii palju vapustusi, et vähe on tänapäeval neid, kes mäletavad veel aastaid tagasi aset leidnud d’Hergemonti skandaali.

Tuletagem noid fakte paari reaga meelde.

1902. aasta juunikuus jalutas Antoine d’Hergemont, kelle uurimused Bretagne’i megaliitehitistest olid leidnud tunnustust, tütar Véronique’iga Bois’s, kui teda ründasid neli meest ja lõid ta kepihoobiga näkku pikali.

Vaatamata meeleheitlikule vastupanule võeti Véronique – ilus Véronique, nagu sõbrad teda hüüdsid – lühikese rabelemise järel väevõimuga kinni ja heideti autosse, mida selle stseeni tunnistajad kiiresti Saint-Cloud’ rannikust eemaldumas nägid.

Lihtlabane inimrööv. Aga järgmisel päeval selgus tõde. Krahv Alexis Vorski, üpris halva kuulsusega, kuid laia joont harrastav noor Poola aadlik, kelle soontes tema enda sõnutsi pidi voolama kuninglikku verd, oli Véronique’i armunud ja ka Véronique armastas teda. Neiu isa poolt tõrjutud, isegi solvatud mees oli kavandanud afääri, millest Véronique’il polnud õrna aimugi.

Otsekoheselt öelda, Antoine d’Hergemont – nagu tunnistavad mõned avalikuks saanud kirjad – vägivaldne, sõnaaher mees, kes oma kapriisse meelelaadi, egoismi ja ihnsusega oli teinud tütre päris õnnetuks, vandus halastamatut kättemaksu.

Ta andis nõusoleku abieluks, mis sõlmiti kahe kuu pärast Nice’is. Kuid järgmine aasta tõi hulga sensatsioonilisi uudiseid. Härra d’Hergemont täitis oma kättemaksulubaduse ning röövis tütre ja Vorski abielust sündinud lapsukese ning asus äsja ostetud lõbusõidujahil Villefranche’ist mereteele.

Meri oli tormine. Jaht läks Itaalia ranniku lähedal põhja. Neli madrust pääses juhuslikule paadile. Nagu päästetud tunnistasid, oli d’Hergemont koos lapsega vajunud lainetesse.

Kui teade nende surmast Véronique’ini jõudis, astus naine karmeliitide kloostrisse.

Niisugused on olulisimad faktid. Neist koorus neliteist aastat hiljem välja tõeliselt kohutav ja ebatavaline seiklus. Tõsieluline juhtum vaatamata sellele, et loo mõned detailid jätavad esmapilgul muinasjutulise väljamõeldise mulje. Ilmasõda muutis kogu eluolu sel määral keerulisemaks, et sellised rahuajal toimunud sündmused, mida käsitleb meie jutustus, omandasid suure ajaloolise draama kumas omamoodi anormaalse, ebaloogilise ja teinekord lausa imepärase varjundi. Lühidalt öeldes – selleks, et kinnitada toimunud sündmuste tõepärasust, tuleb lasta neile paista kõige eredamat tõevalgust.