Читать книгу Rindeoperaator Ivar Heinmaa - Madis Jürgen - Страница 5

Оглавление

ÜKSILDASES Soome raudteejaamas – sellises, kus pole ootepaviljoni, vaid ainult kerge katusealune, kõnnib prillidega, pikk, kõhetu mees ja suitsetab.

Ta võtab taskust telefoni, helistab raudteeinfosse ja uurib, millal sõidab jaamast läbi järgmine rong.

Infokeskuse neiu ütleb kellaaja ja kõne lõpeb.

Paar kuud varem oli sama mees – Soome tuntud teleajakirjanik Hannu Väisänen – helistanud sõber Ivar Heinmaale Eestisse. Tänanud ühiste videolugude eest, mida nad kümne aasta jooksul sõjakoledustest üles olid võtnud.

„Minu töö on tehtud,“ ütles Hannu.

„Hannu, mis sa räägid, küll me teeme veel ägedaid asju!“ vastas Ivar.

„Ei, sõber,“ ütles Hannu.

„Hannu, ära nüüd jama!“

„Ei, ei, ei!“ Hannu oli endas kindel. „Minuga on lõpp!“

See oli Ivari ja Hannu viimane jutuajamine, kevadel 2001.

Nüüd on Hannu raudteejaamas ja rong läheneb täie hooga, sest selles jaamas ei ole peatust ette nähtud.

Hannu viskab sigaretiotsa liipritele, teeb paar kiiremat sammu ja hüppab.

Vedurijuhil ei ole enam midagi päästa.

Rindeoperaator Ivar Heinmaa

Подняться наверх