Читать книгу Rindeoperaator Ivar Heinmaa - Madis Jürgen - Страница 9

STJUARDESSILT küsib Ivar piimaga kohvi. Suhkrut ei pane, viimasel ajal on hakanud mett kasutama.

Kohvi joob Ivar metsikutes kogustes. Mitte et vererõhk oleks madal, või et muidu tuleks uni peale. Harjumusest. Ta joob kümnete kruuside kaupa päevas kohvi ära. Nii on see kogu aeg olnud.

Kui sõidab kodust linna Tallinnasse, peab Statoili bensiinijaamas kinni, et kohvi võtta.

Siiri ütleb: „Mispärast sa lähed bensiinijaama kohvi võtma, kui me kodus just praegu lõpetasime. Mis mõttega?!”

Aga tema peab kinni ja võtab kohvi piimaga, see on tal mõnus rutiin.

Lennukis võtab välja ingliskeelse krimka, mille ta äsja lennujaamas ostis ja loeb selle sõidu jooksul läbi.

Lee Childi loeb heameelega. See on see britt, kelle raamatutes tegutseb Jack Reacher, erruläinud sõjaväepolitseinik, kes rändab mööda Ameerikat ja kelle kalleim varandus on hambahari ja kes ei maksa kunagi pangakaardiga ja kes ei peatu kusagil kaua.

Dennis Lehane´i raamatud sobivad Ivarile ka hästi.

„Shutter Island“ eriti, ja nüüd see viimane – „Live by Night“.

Ivar loeb krimkasid, mis on meeste kirjutatud. Meeste krimkad on Ivari meelest miljon korda paremad, sest seal on vägivalda ja karmi joont.

Naistel, ükskõik kui head kirjanikud nad on, läheb Ivari arvates ikka kuidagi magusaks kätte.

Ta loeb originaalis, sest inglise keel oli ainuke asi, mida ta kooliajal korralikult õppida viitsis.

Ja kui raamatu läbi loeb, ei too ta seda koju, vaid annab kellelegi või jätab lennujaama. Ta kodu näeks välja nagu põnevike eriraamatukogu, kui ta need koju veaks.

Lennukis eelistab Ivar aknaalust kohta. Kaamerat hoiab lähedal, seda ta käest ei anna, muidu mine tea, mis veel juhtuda võib.

Gröönimaal Ilulissatis jäämägede lagunemist filmimas. Disko Bay 2012.