Читать книгу Rindeoperaator Ivar Heinmaa - Madis Jürgen - Страница 8

Tbilisis mindi parlamenti ründama. President Zviad Gamsahhurdia pooldajad kaitsesid parlamendihoonet. Ja peaminister Žigua poolehoidjad tungisid peale ja võitsid. Telekeskuse ja tsirkuse võtsid ka varsti üle – ma ei saa aru, miks neil seda tsirkust vaja oli! Tänavatel käis jube mürgel. Kõik karjusid, emad olid mängus, ehtne Gruusia värk.

Zviad Gamsahhurdiast, ülikooliharidusega filoloogist sai Gruusia president märtsis 1991, kui Gruusia iseseisvaks sai. Sügisel aktiviseerus opositsioon. 6. jaanuaril 1992 kukutas opositsioon relvastatud riigipöörde käigus Gamsahhurdia ja presidendiks sai Eduard Ševardnadze, endine N Liidu välisminister.

Õhtul võeti malakad välja ja parlamendihoone ees läks tõsiseks andmiseks. Kaamera pealt löödi akulamp ära keset ööd. Svamm mikrofoni ümbert tõmmati maha ja kummist optikakaitse samuti. Ja siis ilmus mu selja taha neljameetrine koll, tõstis kaamera mu õla pealt ära ja mõmises: tee et sa kaod!

Palusin jumalakeeli: anna kaamera tagasi, see ei ole minu oma!

Koll andis kaamera tagasi, aga ähvardas: et me teid enam ei näeks!

Läksime hotelli, ühest uksest sisse, teisest välja, natuke teise kohta, ja filmisime edasi.

Intervjuud käisid nii, et Hannu küsis soome keeles ja mina küsisin vene keeles ja pärast tõlkisin Hannule ära.

Ma ei tea, mis kellani see kestis. Vaatasime, et midagi väga olulist ei juhtu, lihtsalt röögivad ja karjuvad. Nelja paiku hommikul kobisime magama.

Kell kaheksa hommikul ärkasime Tbilisi kesklinna hotellis selle peale, et toaaknad lasti puruks.

Helimees tahtis peldikusse oksendama minna, aga püsti käia ei saanud, kuulid plaksusid vastu seina.

Ta oli sattunud öösel gruusia vanamehe peale, kes kutsus enda juurde ja seal hakati tšatšat jooma. Helimees roomas peldikuni ja oksendas.

Läksin Hannu tuppa, et tema rõdult filmida, mis tänaval toimub.

Vaatan – madrusesärgiga vend, kiiver peas, uhab vintpüssiga piki tänavat.

Puhas kaader, hea valgus, kõik tipp-topp, lust filmida.

Aga kutt tundis, et keegi jälgib ja vaatas üles. Ilmselt paistis päike mulle peale ja kaamera võis vabalt tunduda nagu püss ja ta keeras oma toru minu suunas.

Nii kui pea ära tõmbasin, tuli kuul, põmm, kakskümmend sentimeetrit peast ja lendas hotelliseina.

Hannu röögatas: tuppa tagasi!

Välja meid uksest ei lastud, püssimehed olid ukse peal ees. Aga hotellis oli mingi Kanada fotograaf: davai, poisid, siin pole midagi teha, viski laua peale ja hakkame võtma!