Читать книгу Võit alkoholiprobleemi üle - Marcantonio Spada - Страница 7
II OSA
Motivatsiooni leidmine, et end muuta
4.
Muutusest arusaamine
ОглавлениеMuutumise etapid
Ambivalentsus, kas tahate joomist maha jätta või vähendada, ning valmisolek isiklikuks muutumiseks sõltub suuresti sellest, millises muutumise etapis te parasjagu oma alkoholiprobleemiga olete. Kokku on kuus muutumise etappi: jälgimiseelne, jälgimine, tegutsemine, püsistamine, vääratamine ja stabiilsus. Neid kujutatakse joonisel 4.1.
Jälgimiseelne etapp
Sellel etapil ei pruugi te olla teadlik, et joomine võib teile probleeme tekitada. Teine võimalus on, et te olete küll mõelnud joomise problemaatilisele küljele, aga see ei tee teile muret.
Jälgimisetapp
Jälgimisetapil võite tunnistada sidet joomise ja oma probleemide vahel, võite koguni püüda selgusele jõuda, mis on valesti. Sel etapil hakatakse tavaliselt mõtlema küsimusele: „Kas mul on joomisega probleeme?”, või kaalutakse, kas oleks vaja muuta oma käitumist: „Ma peaksin joomisega midagi ette võtma.”
Joonis 4.1. Muutumisprotsess (kohandatud Prochaska ja DiClemente järgi).
Tegutsemisetapp
Sel etapil tehakse tavaliselt otsus tegutseda. Võite otsustada oma joomisharjumust muuta ja selles suunas tegelikke samme astuda. See võib tähendada kas professionaalse abi otsimist või eneseabiraamatu hankimist.
Püsistamisetapp
Sel etapil üritate rakendada muutumiseks soovitatud tegevusi. Tähelepanu on uute õpitud oskuste harjutamisel, mis peaksid aitama kinnistada uusi harjumusi ja käitumist, mis ei luba alkoholi tarvitada. Sellel etapil on rõhk „mahajätmise juurde jäämisel”. Kiusatus alkoholi tarbida väheneb tasapisi ja alkoholist hoidumine ei ole enam elus kõige kesksem küsimus. See on oluline etapp, sest kui olete suutnud piisavalt pikka aega uuel viisil käituda, saavutate tõenäoliselt stabiilsuse.
Stabiilsus
Selleni jõudmine tähendab, et olete edukalt omandanud uued ja kasulikumad käitumisviisid, mille juurde ei kuulu ülearune joomine, ja olete need kasutusele võtnud.
Vääratamine
Enamiku jaoks järgneb püsistamisetapile vääratamine. Eriti tavaline on see kinnistamise kolmel esimesel kuul, mil võite jääda alla survele uuesti jooma hakata. See on etapp, kui kogu muutumisprotsess hakkab otsast peale. Võite avastada ennast uuesti jälgimiseelses, jälgimis- või tegutsemisetapis.
Miks on muutumisetapid üldse olulised?
Oluline on meeles pidada, et muutumisprotsess on tsükliline. Teiste sõnadega, inimesed läbivad mitmeid etappe korduvalt, enne kui eesmärgi saavutavad. Mudel eeldab, et pärast tagasilangust on iga tsüklit võimalik uuesti alustada.
Näiteks võidakse vääratamisele eelnenud probleeme vältides sattuda vääratades tagasi jälgimiseelsesse etappi. Või satutakse jälgimisetappi, esitades enesele küsimusi: „Miks ma tookord vääratasin? Mis sai mu otsustavusest, eesmärgist ja strateegiast?” Uuesti võidakse jõuda ka tegutsemisetappi: „Ma tean, mis ja miks juhtus. Olen valmis probleemiga uuesti tegelema.” Või kinnistamise etappi: „Ma vääratasin, aga enam ma ei joo. Ometi on näha, et probleem võib tagasi tulla isegi siis, kui olen hulk aega suutnud karsklane olla.”
Seepärast ei ole muutumise motivatsioon staatiline kontseptsioon. Teie motivatsioon muuta oma joomisharjumusi teiseneb ühest etapist teise liikudes. Näiteks, olles jälgimiseelses etapis, ei mõtle te arvatavasti, et oma joomisharjumusi tasuks muuta, seega pole ambivalentsus ega teie motiiv muutuda kuigi suur. Hilisematel etappidel võite avastada palju suuremat ambivalentsust ning tasakaal muutumise ja olukorda jäämise vahel, kus olete, võib kalduda muutumise poole.
Järgmises peatükis käsitletakse viise, kuidas suurendada enda muutmise motivatsiooni. Siht on liikuda edasi tegutsemisetappi, et tahta oma joomisharjumusi muuta ja astuda selle suunas tegelikke samme.
Põhipunktid
• Ambivalentsus muutumise suhtes sõltub muutumise etapist, kuhu olete oma alkoholiprobleemiga jõudnud.
• Muutumisel on kuus võtmeetappi (kui olete need unustanud, otsige vastav lõik üles ja lugege uuesti läbi).
• Meeles tuleks pidada, et muutumisprotsess on tsükliline.
• Inimesed läbivad eri etappe korduvalt, enne kui neil õnnestub alkoholiprobleemist jagu saada.
• Muutumise motivatsioon ei ole staatiline kontseptsioon, motivatsioon muuta oma joomisharjumusi teiseneb, kui liigute ühest etapist teise.