Читать книгу Võit alkoholiprobleemi üle - Marcantonio Spada - Страница 8

Hoiatus!

Kas arvate, et olete enda muutmiseks piisavalt motiveeritud, olete valmis tegutsema ja võite seega käesoleva osa vahele jätta? Soovitan teil siiski seda lugeda ja teha läbi kõik ülesanded. See aitab teil oma motivatsiooni tugevdada!

Esimene samm, et julgustada end muutma

Kui olete alkoholisõltuvuses, pole lihtne ennast muuta. Joomise tõttu masenduses olles võib isegi tunduda palju lihtsam jääda pigem sinna, kus olete, kui söandada midagi muutma hakata. Lõppkokkuvõttes vastutate enda muutmise eest ise. Kui te liialdate alkoholiga, võite seda edasi teha, aga võite ka ennast muuta.

Kõige otsesem viis motivatsiooni suurendada, on panna kirja joomise jätkamise head ja halvad küljed ning joomise mahajätmise head ja halvad küljed. Käesoleva programmi teine ülesanne on koostada isiklik nimekiri alkoholi tarbimisest tulenevast kasust ja kahjust, nagu tegi Joanne (tabel 5.1).

Selle ülesande juures on abiks järgmised küsimused.

• Millised on joomise head ja halvad küljed?

• Mis minust saab, kui ma edasi joon?

• Mis juhtub, kui ma joomise lõpetan?

• Mis on peamised põhjused, et edasi juua?

• Mis on peamised põhjused, et joomine lõpetada?

• Kus ma tahaksin olla kahe aasta pärast?

Tabel 5.1. Alkoholi tarvitamise hüved ja puudused.

Järgmine samm, et julgustada ennast muutma

Käesolevas osas on ülesanne, et motiveerida teid end muutma. Ülesanne jaguneb kaheks: üksikasjalikuks probleemi kirjelduseks ja sihtmärkide seadmiseks. Näidiseks on Terry probleem ja tema koostatud loetelu.

Ülesanne 1

1. Ülesandelehe vasakusse tulpa koondage pealkirja „Probleemid” alla üksikasjalik loetelu probleemidest, mis teil alkoholsõltuvuse tõttu on tekkinud. Nimetage kõik asjad, mis teid õnnetuks teevad. Tüüpilised probleemid, mis tekivad, on esitatud käesoleva raamatu esimese osa peatükis „Alkoholiprobleemi tunnused”.

2. Esimene oluline ja kasulik samm, et alkoholiprobleemist jagu saada, on probleemide teisendamine sihtmärkideks. Lihtsalt probleemile mõtlemine ei paku lahendusi ega anna juhiseid, kuidas paremini hakkama saada. Sihtmärkide seadmine annab midagi konkreetset, mille poole püüelda ja seab teid olukorda, kus võite nende eesmärkide saavutamiseks lahendusi otsida. Siis võtke ette ülesandelehe parempoolne tulp ja loetlege pealkirja „Sihtmärgid” all iga probleemi kohta üks-kaks sihtmärki. Kui olete need saavutanud, on see märgiks, et olete probleemist jagu saamas. Hoolitsege, et teie sihtmärgid oleksid võimalikult konkreetsed. Kui need on liiga üldised, ei saa te arugi, kui olete nendeni jõudnud. Sihtmärkide seadmisel on kasu järgmistest küsimustest.

• Millisena tahaksin näha oma joomiskäitumist?

• Mida tahaksin alkoholi pruukimise asemel teha?

• Mida arvan oma joomisest?

• Mida tahaksite teha selle asemel, et kulutada nii palju aega joomisest mõtlemisele?

Üritage sihtmärke seades olla võimalikult realistlik, võttes arvesse oma elulaadi ja muid tegureid, mis võiksid teid eesmärgi saavutamisel takistada. Endalt tasuks küsida järgmist.

• Kas need sihtmärgid oleksid realistlikud, kui aitaksin oma sõbral alkoholiprobleemist jagu saada?

Muutumisega seotud mured

Enamasti käib joomisharjumustest loobumise ja oma joomiskäitumise muutmisega vältimatult kaasas muretsemine. Mõningaid neist muredest käsitletakse joomisotsuste tasakaalu lehel. Meeles tuleks pidada, et peaaegu kõikide juhtude puhul osutuvad mured põhjendamatuks. Üheks kõige tavalisemaks alkoholist sõltuva inimese mureks on see, et kui ta lõpetab joomise või muudab joomisharjumusi, jääb tema elu tühjaks. Seda seetõttu, et alkoholiprobleem on tõenäoliselt võtnud kogu tema aja ja jätnud õige vähe ruumi tavalisteks tegevusteks, mõteteks ja tunneteks, mis pole seotud alkoholiga. Seega vabaneb nende muudatuste tegemisel päris kindlasti arvestatav hulk mõtlemisruumi ja tegutsemisaega. Kui see juhtub, pole teil ilmselt kuigi raske viia oma mõtteid muudele asjadele või leida muid meeldivaid tegevusi.

Vahetevahel pole tulemused siiski nii rõõmustavad ning alkoholita elu võib osutuda äärmiselt tühjaks ja üksildaseks. Kui see kujuneb probleemiks, siis vajate lahenduseks asjakohast strateegiat, mida käsitletakse 6. peatükis.

Joomahimule vastu panna võib olla üsna suur vaev. See võib olla teine muutumisega seonduv mure. Ometi pole see tavaliselt siiski nii masendav, kui inimesed oletavad. Joomahimu ja sellega seotud kannatused on üsna kiiresti ületatavad, kuna juuakse harvem ning harjutakse probleemide ja negatiivsete emotsioonidega teisiti toime tulema. Selles raamatus esitatud strateegiad aitavad joomahimuga seotud kannatusi vähendada nii palju kui võimalik.

Teile võib muret teha seegi, et joomata ei suuda te hakkama saada päevast päeva ette tulevate probleemidega. Mure teeb joomiskäitumisest loobumise väga raskeks. Samuti võib see mõjutada teie motivatsiooni ennast muuta. Loodetavasti avastate selle raamatu lugemise käigus, et on palju muidki viise, kuidas eluraskuste ja muredega tegeleda.

Veenmine, et ennast muuta

Vaevalt te hakkate seda raamatut läbi töötama, kui pole veendunud, et muutumisest on kasu. Kui läheb raskeks, võib teil tekkida kiusatus loobuda. Käesolevas peatükis pakutakse ülesandeid, mis aitavad tugevdada otsust ennast muuta. Harjutus 2 paneb teid nägema muutumise eeliseid ühes võimalike muredega muutumise enese suhtes. See aitab teil ka kaaluda, kui realistlikud või ebarealistlikud on teie muutumisega seotud mured. Antakse ka nõu, kuidas realistlike muredega toime tulla.

Ülesanne 2

1. Ülesande 2 teise tulba (jäetud tühjaks teile täitmiseks) pealkirja „Eelised” alla loetlege kõik eelised, mis teile muutumisega seoses pähe tulevad. Hoolitsege, et võtate arvesse kõiki ülesandes 1 määratletud probleeme. Muutumine avaldab mõju mitmele eluvaldkonnale. Mõelge, kuidas see võiks positiivselt mõjutada teie sõprust, tervist, karjääri, intiimsuhteid ja perekonda. Peale vahetu kasu mõelge ka muutumise keskmise kestusega ja kauakestvale kasule.

2. Kui olete eelised üles lugenud, asuge järgmise tulba juurde, mille pealkiri on „Mured”. Sellesse tulpa kirjutage kõik muutumisega seotud mured. Veenduge siingi, et käsitlete kõiki probleeme, mis ülesandes 1 välja tõite. Küsige endalt, kas muutumine võiks mõjutada negatiivselt sõprust, tervist, karjääri, intiimsuhteid ja perekonda. Peale otseste murede kaaluge, kas muutumisel võiks olla kestvaid negatiivseid tagajärgi.

3. Kui olete loetelu kokku pannud, mõelge hoolikalt, mida sellest ülesandest järeldada. Sarnaselt teistele võite teiegi leida, et muutumise eelised kaaluvad teie mured suuresti üles. Kirjutage oma kokkuvõte ülesande lõppu pealkirja „Tulemus” alla.

4. Nüüdseks peaksite olema kindlaks teinud vähemalt ühe muutumisest tuleneva mure, kui mitte rohkem. Tavaliselt on abi sellest, kui muresid üksikasjalikumalt uurida, et need ei segaks teie muutumise otsust. Kolmandat tulpa kasutage selleks, et muredele vastata. Seda tehes mõelge järgmistele küsimustele.

• Kuidas see teisest vaatenurgast paistab?

• Kas on tõendeid, et nii võiks juhtuda?

• Kas pikaaegsed eelised kaaluvad selle riski, mure või probleemi üles?

• Mida peale hakata, kui see on tõenäoliselt reaalne probleem?

Kõiki küsimusi ei ole iga mure puhul asjakohane esitada. Valige need, mis tunduvad kohased.

5. Kui olete mõnele murele vastanud, vaadake uuesti üle algsed järeldused, mis te kirjutasite lehe allserva pealkirja „Tulemus” alla. On sinna veel midagi lisada? Kui jah, pange kirja. Täidetud ülesandeleht näitab võimalikke eeliseid, muresid ja vastuseid muredele.

Järgmine ülesanne aitab hinnata, kui realistlikud on teie muutumisega seotud mured. See aitab teil paremini aru saada, mida joomise lõpetamine tegelikkuses tähendab, mida sellega saavutatakse ja kas te vajate üksikasjalikku plaani, et sellest johtuvate probleemidega tegeleda.

Ülesanne 3

1. 3. Ülesandelehe ülemisse äärde kirjutage oma muutumisega seotud mure. Mis teie arvates võiks juhtuda, kui joomise maha jätate? Olge võimalikult konkreetne ja pange kindlasti kirja kõige hullem, mis teie arvates võiks juhtuda.

2. Siia kirjutage, kui tõenäoline on, et juhtub kõige hullem, kasutades skaalat 0–100 protsenti (kusjuures 0 tähendab, et „pole üldse tõenäoline” ja 100 tähendab „väga tõenäoline”).

3. Vasakpoolsesse tulpa kirjutage pealkirja „Pooltargumendid” alla need tõendid, mis osutavad, et teie mure on realistlik.

4. Parempoolsesse tulpa kirjutage pealkirja „Vastuargumendid” alla kõik tõendid, mis viitavad, et teie mure pole realistlik. Nagu varemgi, võiks konkreetse mure hindamisel küsida endalt järgmisi küsimusi.

• Kas mõnikord on juhtunud, et ma mõtlen midagi, millest selgub, et see polegi nii?

• Mida mu parim sõber selle kohta ütleks?

• Kas ma keskendun üksnes negatiivsele sellepärast, et tunnen ennast õnnetuna?

5. Küsige endalt, kui reaalne teie mure nüüd tundub. Konkreetsema ettekujutuse saamiseks hinnake seda uuesti 0–100 protsendi skaalal. Kirjutage oma hinnang ülesandelehe allserva pealkirja „Tulemus” alla. Võiksite kirjutada oma järeldustest kokkuvõtte.

Kui ülesanne 3 viitab, et paljud teie mured on reaalsed, peate muutumise üle hoolikalt järele mõtlema. Pole soovitatav tegeleda kõrvalise abita liiga paljude muutumisega seotud reaalsete muredega. Võite otsida abi oma arstilt.

Arst võib suunata teid psühhoteraapia rühma või eriarsti vastuvõtule. Kui teid suunatakse edasist abi saama, võib raamatu mõnest osast olla kasu nii individuaal- kui ka rühmateraapia puhul.

Mõni sõna eesmärkidest

Selles staadiumis võib teil siht juba selge olla. Võite tahta saada karsklaseks või soovida, et suudaksite juua mõõdukalt. Valik on muidugi teie teha, aga tõendid näitavad, et joomist kontrollida on raskem kui olla karsklane. Karskus on üheselt selge – see tähendab, et alkoholi ei jooda. Joomise kontrollimise puhul võib meelega või kogemata teha valearvestusi, kui palju juua. Pealegi, alkoholi enesekontrollist vabastavate omaduste (pidurdust kahandava mõju ja käitumise jälgimist peatava mõju) tõttu ei pruugita suuta varem otsustatud piirist kinni pidada, isegi kui enne jooma hakkamist ollakse eneses täiesti kindlad. Osa inimesi suudab oma joomist paremini kontrollida kui teised. Need abiotsijad on valdavalt (ehkki mitte alati) nooremad, töötavad inimesed, kes on perest ümbritsetud, olnud alles lühikest aega joomisega hädas, tarvitavad väiksemaid koguseid ja on füüsilise sõltuvuse nähtudeta.

• Parim oleks, kui üritaksite alustuseks kolm nädalat karskust pidada.

Kui olete oma alkoholiprobleemi olemusest aru saanud ja leidnud alternatiivseid võimalusi, et tegelda joomist vallandava põhjusega, võite kaaluda ka mõõdukust – joomise kontrollimist. Viimati nimetatud võimalust käsitletakse peatükis 15.

Põhipunktid

• Muutumisprotsessi esimeseks sammuks on kahju ja kasu hindamine.

• Muutumise head küljed kaaluvad üles kõik negatiivsed tulemused või mured.

• Osad mured võivad olla põhjendamatud, osad mitte.

• Parem oleks reaalsed mured seniks kõrvale jätta, kuni alkoholiprobleem on hakanud taanduma.

• Elu näitab, et joomist kontrollida on raskem, kui karskust pidada.

• Alkoholiprobleemiga võideldes oleks kõige parem esialgu seada eesmärgiks karskus.