Читать книгу Töölepingu seadus praktikas. III raamat. Töölepingu lõpetamine ja üleminek. Vastutus. Rakendussätted - Mari Rask - Страница 9

VÕS § 186 alusel on lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine võlasuhte lõppemise alused.

Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt õiguskaitsevahendid, mida saab lepingu kahjustatud pool kasutada lepingut rikkunud poole suhtes.

Seega saab lepingust taganeda või lepingu üles öelda juhul, kui teine pool on lepingut rikkunud, kuid ka muudel põhjustel, mis on ette nähtud seaduses või kokku lepitud lepingus.

Terminit “lepingust taganemine” kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele sooritusele, näiteks müügileping. Lepingu lõpetamine ülesütlemisega toimub aga lepingute puhul, mis eeldavad püsivate või korduvate kohustuste täitmist (üürileping, rendileping). Selliseid lepinguid nimetatakse kestvuslepinguteks (VÕS § 195 lg 3).

Lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad pooled lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingu lõpetamiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Sisuliselt tähendavad mõlemad mõisted lepingu lõpetamist, kuid VÕSis sätestatud regulatsiooni kohaselt tuleb neid lepingu lõpetamise aluseid eristada, sest nad toovad kaasa erinevad õiguslikud tagajärjed.

Lepingust taganemise korda reguleerivad VÕS §-d 188–194. VÕS § 189 lõike 1 järgi võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Näiteks võib müügilepingu puhul üks pool nõuda tagasi müügilepingu objektiks olnud vara ja teine pool selle vara eest makstud raha.

Lepingu ülesütlemist reguleerivad VÕS §-d 195 ja 196. Vastavalt VÕS § 195 lõikele 5 lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Näiteks võib üürilepingu puhul üürnik nõuda tagasi ette makstud üüri.

Tööleping on kestvusleping. Töölepingu järgi toimub pikaajaliselt püsivate kohustuste täitmine (töötaja teeb tööd, tööandja maksab tasu). Seetõttu ei ole mõeldav nõuda töölepingu alusel üleantu tagastamist. Tööandjal ei ole võimalik tagastada tööd, mida töötaja on teinud, samuti ei saa töötaja tagastada tasu, mida ta on saanud, kuna saadud tasu on töötaja põhiline elatusallikas. Töölepingu ülesütlemisega ei saa kaasneda lepingu järgi saadu tagastamiskohustust.

Ülaltoodu alusel on mõistetav TLS § 82, mille kohaselt töölepingust taganemine on keelatud ja töölepingut saab lõpetada vaid ülesütlemisega.