Читать книгу Presidendi tütar - Mariah Stewart - Страница 5

Washington, D.C.

14. detsember 1971

kell 2.03 öösel

Naine astus art deco stiilis kortermaja varjust välja, kontsad sihikindlalt tänava poole minnes kõnniteel kõpsumas. Kuigi tegemist oli peene naabruskonnaga, oli Connecticuti avenüü selles osas valgustus kasin. Hoonest mõnesaja jala¹ kaugusel oleval ristmikul puudus see peaaegu täiesti.

Kõnnitee lõpus naine peatus värisedes. Sellel ööl ei suutnud isegi tema karusnahkne kasukas ja kašmiirkindad külma eemal hoida.

Helistaja oli öelnud, et auto peatub tema peale võtmiseks teisel pool tänavat täpselt kell 2.00. Praegu oli mõni minut üle kahe. Kuid naine oli kindel, et auto tuleb…

Ta jätkas teekonda. Et aeg on kohtumiseks, sellest sai ta muidugi aru. Oli tõsiseid põhjusi, miks nende kohtumist salajas hoida.

Olukord oli delikaatne. Ja naine mõistis täielikult helistaja vastumeelsust näidata end temaga koos avalikkusele.

Ta kahtles, kas helistaja ise üldse teadis, kui delikaatne olukord tegelikult on.

Naine tõmbas selja kühmu nii äkilise tuuleiili kui selle ees, mis ees ootas, samas meeleheitlikult soovides, et ei peaks seda kohtumist läbi tegema, kuigi teadis, et seda vältida pole mingit võimalust. Sellest keelduda oleks olnud argpükslik. Ja kuidas ta oleks suutnudki keelduda? Helistaja oli anunud, tundus, et ta soovis iga hinna eest naisega rääkida…

Kuidas ta oleks saanud ei öelda?

Tuli fooris muutus ja naine astus pool kvartalit tänavavalgustusest eemal sõiduteele. Tõmbas krae vinge tuule kaitseks kõrgemale ja hakkas liikuma kokkulepitud kohta teisel pool tänavat. Naine oli astunud kõigest neli-viis sammu, kui nägi vasakult lähenevat autot, mida oli enne teeäärsetes varjudes ilma tuledeta seismas märganud. Ta oli oletanud, et auto on tühi ega pööranud sellele mingit tähelepanu.

Kuni see hakkas liikuma.

Kiiresti.

Auto liikus nii kiiresti, et jõudis vähem kui silmapilguga naiseni. Viimasel polnud aega teelt kõrvale hüpata ega isegi karjatada.

Naine oli surnud juba enne, kui auto temast vaevalt viieteist jala² kaugusel peatus ja sinna tükiks ajaks justkui järele mõeldes seisma jäi, ning tagurdas siis, kahtlemata selleks, et elutust kehast veel teist korda üle sõita.

Kolm autot sõitis mööda, enne kui üks sõiduk peaaegu inimtühjal tänaval peatus, et uurida lähemalt liikumatut pundart, mis oli vaid veidi aega tagasi olnud elav ja kaunis naine.

1 100 jalga = ca 30 m

2 15 jalga = ca 4,5 m