Читать книгу 100 silmapaistvat Eesti naist - Martin Kivirand - Страница 11

10. märts 1896 – 5. august 1979

Salme Bergmann (eestistatuna Ilmet) oli Vabadussõja naiskangelane ja Vabadusristi kavaler.

Lõuna-Eestist Helme kandist pärit Salme Bergmann läks lahingute puhkedes vabatahtlikult Vabadussõtta ning tegutses esmalt kodukandis luurajana. Vanaeideks riietatuna pääses hulljulge neiu korduvalt vaenlase tagalasse relvastuse ja vägede paiknemise kohta infot koguma. Väärtuslike luureandmete hankimise eest võeti Bergmann erandkorras sanitari abina 3. polgu koosseisu.

Vabaduse Risti pälvinud kangelasteo sooritas Salme Bergmann 30. juunil 1919 landesveeri sõjas Lätimaal. Austkalni talu lähistel toimunud tulevahetuses kandis ta tule alt välja ühe surmavalt haavata saanud sõduri. Saanud ise põlvest haavata, ei lahkunud naine siiski lahinguväljalt, vaid jätkas haavatute sidumist ja padrunite ettekandmist lahingu lõpuni.

Selle teo eest anti Salme Bergmannile Vabadusristi II liigi 3. järgu orden, 10 000 marka ning tasuta talukoht. Pärast sõda pidaski naine talu, mis tuli hiljem küll rahaliste raskuste tõttu maha müüa. Aastail 1924–1927 oli ta Naiskodukaitse Helme osakonna esinaine ning 1935–1940 Virumaal Udriku mõisas asunud Vabadusristi Vendade Kodu perenaine. Naise tegevus (ja minevik) polnud aga meeltmööda peatselt saabunud Nõukogude võimule – 1942. aastal ta arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, kust ta vabanes ja naasis kodumaale alles 1965. aastal.

Salme Bergmann oli üks kahest eesti naisest, keda on autasustatud Vabadusristiga.