Читать книгу Kolmandad Eesti kohalikud muistejutud - Matthias Johann Eisen - Страница 3

Paavst ei lubanud ju vanal ajal preestrid abielusse heita, nagu ta praegugi ei luba. Üks Haapsalu preester läinud Saksamaale, heitnud seal paavsti keelu vasta abielusse. Ei julenud ometi prouaga Haapsalusse tagasi tulla. Saksamaale ei tahtnud noorikut ka mitte jätta.

Kaval preester arvab viimaks hea nõu välja. Paneb prouale poisi riided selga, sõidab poisiga Haapsalusse tagasi. Jutustab igaleühele, et enesele Saksamaalt poisi kaasa toonud. Prouast poiss võõraste nähes preestri teener.

Mõnda aastat elab proua seda viisi poisina preestri juures. Viimaks saab piiskopp kudagi haisu ninasse, et preestril poisi asemel naine majas. Piiskopp asja hoolsalt uurima. Eks tulegi välja, et preestri poiss tõe poolest preestri proua.

Piiskopp kohe kohut pidama. Kohtunikkudeks teised preestrid. Süü tehakse selgeks. Kohus määrab: surma mõlemad, preester kui ka naine!

Sel ajal ehitatud Haapsalu lossikiriku kõrvale ümmargust kabelit. Piiskopp lasknud preestri proua kinni võtta ja kabeli seina sisse müürida. Talle jäetud nii palju ruumi, et seinas ennast võinud vähä liigutada. Leivatükk ja veekruus pandud ta suu ette ja siis müüritud õõnsus kinni. Kaua kuuldud õnnetuma proua nutmist ja vingumist veel müüri seest.

Preester lastud ümmargusesse, kummitud vangihoonesse lossi värava kõrval laest sisse, jäetud sinna. Ei antud talle süüa ega juua. Sinna ta pea nälga surnud.