Читать книгу Otsijate Läte - Meckron Seraph - Страница 4

Minnes vanakese soovitatud teed mööda, lookles see nende ees justnagu kevadine noor ojake. Nad jõudsid lagendikule, kus tee tegi suures kaares ringi ja jätkus kolmes suunas. Jared peatus, nähes Laylat ülespoole vaatamas.

“Mis nüüd?” küsis poiss.

Nende ümber hakkasid puude kuninglikud oksad ja pisikesed sirutuvad rohulibled elama. Justkui tuule kiired käesirutused oleksid igat lehte, igat oksa isiklikult liigutanud. Kõik see roomas nende ümber, kogunedes ühte kohta, tekitades tuhandete hallide toonide keskel keerise.

“Isand Tuul…” lausus Layla vaikselt.

Suur keeris koondus altpoolt alates inimkujuks, kuni teelolijad nägid juba selget lumesajuvärvi valkjates ja hallides toonides lehviva rüüga vanameest. Isegi tema silmad, nägu ja käed olid samade värvitoonidega seatud.

”Olen Tuul…” lausus ta esimesena. “…ja teie olete Otsijad, kellest räägivad puude ladvad, sosistavad uduvallid merel ja laulavad linnud taevalaotuses. Teie oletegi need, kelle abi paludes tahan mina oma võimed teie käsutusse anda.”

“Kuidas saaksime meie Sind aidata, oh kõikvõimas Isand Tuul?” küsis Jared imestunult.

”Kui tuleb aeg, mil keegi enam mind ei mõista, vajan ma teie vägitegu, et ma unustusse ei kaoks. Kui inimesed lähevad linnadesse elama, ei meeldi ma enam neile – talvel olen liiga külm ja suvel neile ei meeldi kui ma vihma toon.”

”Mis asi on linn?” küsis Layla.

”See on koht, kuhu läheb palju inimesi tulevikus elama, kes jätavad oma kodu, looduse ja mõtete vaikuse. Nad lähevad, sest otsivad, aga otsivad seda, mida nad pole kaotanud, vaid lihtsalt enam ei mõista. Minu naine – Valitsejanna Õhk – muutub mürgiseks ja Emand Vesi elutuks. Aga inimesed ei hooli, kuna arvavad, et nad pole enam osa loodusest.”

”Aga nad ju hingavad Sind ja Sinu kaasat! Ja Vesi annab neile juua!”

”Nad kardavad seda endale tunnistada, sest siis nad näeksid, kuidas nad on elutusse ja olematusesse teel ning peavad siis leppima oma vigadega ja peaksid oma elu ja eesmärgid ümber korraldama, et tulevikus nende lapsed ellu jääksid,” sõnas Tuul.

”Kas tõesti selline aeg tuleb?” imestas veidi muretseva ilmega Layla.

”Aga kuidas meie abi siin väärtuslik on?” päris Jared.

“Te peate jõudma teisele poole, leidma Otsijate Lätte ja seal rääkima Armastusega,” oli Tuule kindel vastus.

”Armastusega?” küsis Jared.

”Sest Armastus on see mida nad ei mõista…” olid Tuule sõnad, kui ta pilk sulas silmanurka, justkui meenutades tulevikku.

”Kuid miks Sina ise Armastuse sõnu ei otsi?” päris Jared edasi, mõistmata veel Tuule eelmistki vastust.

“Sest ainult inimesele, kellel on vaba valik, on antud Armastuse sõnu mõista,” oli vastuseks.

“Hea küll. Me aitame. Sest me ise ka otsime Otsija Lätet,” lubas Jared ning Layla langetas austuse ja nõusoleku nimel pea.