Читать книгу Ööpäevik - Mehis Heinsaar - Страница 8

Kas anda õigus eneses julmale, hoolimatule inimesele, olevikuliselt ausale, kõiki müüte ja õnnemõisteid purustavale minale? Või võtta eetika rist enese sisse kanda: hoolivus teistest, hoolimine Mariast kui millestki absoluutsest, st allutada oma ego tingimatule armastusele? Või toita neid mõlemat vajadust kordamööda? Ei tea. Raske on nii. Aga ise olen selle enesele raskeks teinud. Niisiis ikkagi inimloom.

Mis ühele vabadus, tasakaalukas, eetiline elu, see teisele vangla, isegi põrgu. Ja vastupidi. Püüdlus inimlikkuse poole on siiski võimas siht. Eriti neetud hingedele. Kui tervet elu ei jõua elada, ela pool, aga ela hästi.