Читать книгу Nutika soolestiku dieet - Michael Mosley - Страница 8

Ihkasin näha taolist tegevust omaenese maos, niisiis sõin samal ajal, kui kaamera maos oli, eine, mis koosnes lihalõigust, friikartulitest ja köögiviljadest ning jõin peale õunamahla.

Peagi vaatasin koos oma kütkestatud ja kerget tülgastust tundva publikuga, kuidas äsja alla neelatud söök ja jook makku jõudsid. Vedelik valgus kiiresti mööda seinu mao põhja, kus magu on ühendatud peensoolega. Seda nimetatakse gastroduodenaalseks (mao-kaksteistsõrmiku) üleminekuks. Seal põhjas on lihaseline klapp, maolukuti, mis toimib nagu ööklubi väljaviskaja, otsustades, kellel või millel on luba läbi minna. Kui maolukuti on kokku tõmbunud, sulgunud, hoiab see söödud toitu maos, lastes seedemahladel ja mehaanilisel uhmerdamisel oma tööd teha. Otsustades, et miski on piisavalt peeneks purustatud, sulgurlihas avaneb ja laseb peenestatud toidu kaksteistsõrmiksoolde. Kogu protsess vajab hoolikat kooskõlastamist, mistõttu seal all ongi nii palju ajurakke.

Igatahes otsustas mao sulgurlihas pärast lühikest pausi, et joodud õunamahlal pole häda midagi ja see pääses minu peensoolde nagu vesi vannist välja.

See on kasulik õppetund igaühele, kes tahab kaalu langetada: ärge oma kaloreid joogiga tarbige.

Erinevalt toidus olevatest kaloritest ei tekita joogis olevad kalorid meile täiskõhutunnet ja mõned kõige suuremad pahategijad on just need, mida inimesed peavad tervislikeks. Meid on püütud veenda, et puuviljamahlad ja smuutid on kasulikud, kuna pärinevad looduslikust allikast ja sisaldavad vitamiine. Õigupoolest on nii, et kui need pole just äsja valmistatud, pole need kuigi toitainerikkad. Mille poolest need tõesti head on – peamine põhjus, miks need nii populaarsed on – aju saab neist hästi kiire suhkrulaksu.

Te joote mahla, see läheb neelust alla makku, edasi peensoolde, kus suhkur eraldatakse ja see imendub vereringesse ning transporditakse ajju. Ajus vabaneb heaolu hormoon dopamiin ja te saate tuttava suhkrulaksu. Jess! Andke mulle veel seda värki!

Ülemäärane suhkrust saadud energia peab kuhugi minema ja kui te just seda kiiresti rohke kehalise liikumisega ära ei põleta, ladestub see rasvana kas maksa või seedeelundkonna ümber. Väikses topsis õuna- või apelsinimahlas on umbkaudu 120 kalorit, mis võrdub viie teelusikatäie suhkruga. See võib olla „looduslik“, aga suhkur on suhkur ja teie organism kohtleb seda samuti nagu kokakoolat. Poest ostetud smuutidel on puuviljamahlaga sarnane suhkrutase, mõnel koguni kõrgem. Kõige hullem mahladest on viinamarjamahl, mille üks tassitäis sisaldab sama palju suhkrut nagu neli sõõrikut.

Kas te suudate selle maha joosta? Jah, aga paljud inimesed alahindavad seda, kui palju lisaharjutusi nad peavad tegema, et ära põletada väikseks kosutuseks söödud palas sisalduvaid kaloreid.

Võite mõelda, et „olgu peale, sel juhul joon hoopiski ühe null-kalorilise magustajaga karastusjoogi, mida igal pool reklaamitakse“. Paraku näitavad tõendid, et need võivad tekitada soolestkus põletikku ja tõsta rasvumuse riski. (Sellest pikemalt lk 139).

Palju parem oleks harjutada oma maitsepungasid millegi vähemmagusaga. Kui mul on janu, joon ma teed, kohvi, taimeteed või vett. Armastan külma gaseeritud vett, mida on maitsestatud sidruni, laimimahla või lihtsalt kurgiviiluga.

Ehkki ma pole puuviljamahlade ega smuutide fänn, armastan ma puuvilja süüa, eriti õunu ja pirne, mis on vähemmagusad. Üks suur erinevus õuna söömise ja õunamahla joomise vahel on selles, et õun sisaldab palju rohkem toitaineid ja palju rohkem kiudaineid, nii et see püsib maos palju kauem ja te ei saa nii suurt suhkrulaksu. Seedimata õunatükid liiguvad mööda peensoolt edasi jämesoolde, kus aitavad toita nn häid baktereid. Sellest edaspidi pikemalt.

Lihtne sõnum on selline, et õuna söömine aitab teil kõhtu täita, aga õunamahla joomine teeb teid näljasemaks ja paksemaks.