Читать книгу Meiega on kõik korras - Nina LaCour - Страница 4

MAI

Magasin sisse, ilma et oleksin äratuskella kuulnud, ärkasin selle peale, kuidas papa elutoast mulle laulis. See oli laul meremehest, kes unistas Marinist, oma merd sõitvast tüdrukust. Papal oli kerge aktsent – ta oli San Franciscos elanud üheksandast eluaastast saadik, aga kui ta laulis, muutus ta eksimatult iirlaseks.

Ta koputas mu uksele, laulis salmi valjusti otse ukse taga.

Minu tuba jäi maja esiküljele, vaatega tänavale, samal ajal kui papa elas kahes maja tagaküljes asuvas toas. Meie vahel olid elutuba ja söögituba ja köök, nii et me võisime paljuski teha, mida iganes tahtsime, kartmata, et teine pealt kuuleb. Ta ei astunud kunagi minu tuppa; mina ei läinud kunagi tema tuppa. See võib kõlada ebasõbralikult, kuid see polnud nii. Me veetsime koos küllaldaselt aega nendes keskmistes tubades, lugesime diivanil või tugitoolis, mängisime söögitoas kaarte, tegime koos süüa, sõime köögis ümmarguse laua taga, mis oli nii väike, et me ei pidanud kunagi paluma, et teine soola ulataks, ja meie põlved puutusid nii tihti kokku, et me ei vaevunud isegi vabandust paluma. Mustapesukastid olid koridoris vannitoa kõrval ja pesu pesime kordamööda, jättes kenasti kokku volditud hunnikud söögitoalauale, et teine saaks need endale sobival ajal võtta. Võib-olla lapsevanemad või abikaasad oleks riided võtnud ja need ise sahtlisse pannud, aga me ei olnud isa ja tütar. Me ei olnud abikaasad. Ja me armastasime oma koosolemisi, aga me armastasime ka oma lahusolemisi.

Ta laul jäi vait, kui ma toaukse avasin ja nägin tema laiade sõrmenukkidega, vanadusmärkidega kätt, mis ulatas mulle kollase kruusiga kohvi. „Ma pean su täna vist autoga kooli viima. Ja su näost on näha, et sul on vaja ka kohvi.” Kollane hommikuvalgus lõõskas läbi kardinate. Heledad juuksed mu silmadel, kuni need eest lükkasin.

Mõni minut hiljem olime juba autos. Uudistes räägiti mingist sõjavangist, kes oli tagasi toodud, ja papa aina kordas: „Kui kahju. Nii noor poiss,” ja mul oli hea meel, et tal oli teema, mille kallal pead vaevata, sest mina mõtlesin eilsele õhtule.