Читать книгу Raamat lastest. Osho. Noorte sisemise vabaduse ja intelligentsuse arendamine - Osho - Страница 11

See kurbus on ajutine. Kui tahad saada emaks, siis peadki mõtlema suuremate asjade peale, millega ei saa enam tegeleda, kui laps on olemas. Ema ei saa ise areneda, ta ei saa töötada, ta peab laste eest hoolitsema. Ja olukord on raske.

Kui oled lõpetanud oma arengu, siis on väga hea. Laps peaks olema vaba aja lõbu, viimane luksus. Siis võid kinkida endale võimaluse olla ema, muidu lood raskeid olukordi. Niisiis otsusta. Keegi ei sunni sind, sinu asi on otsustada: kui soovid emaks saada, siis soovid. Aga arvesta tagajärgedega.

Inimesed ei tea, mida nad teevad, kui nad toovad siia maailma lapse. Kui teaks, oleks neil seetõttu kurb, mitte nad ei tunneks kurbust abordi pärast. Mõelge võimalustele – mida te võite lapsele anda? Mis teil on olemas, mida lapsele anda?

Te annate talle oma olemuslikud pinged ja tema elu saab olema samasugune nagu teie elu. Ta hakkab käima psühhoanalüütiku juures, psühhiaatri juures, kogu tema elu on probleeme täis – nagu kõigil. Mis õigust on sul tuua maailma hing, kui sa ei suuda anda talle terviklikku ja tervislikku olemist? See on kuritegu! Inimesed mõtlevad teisiti: nad arvavad, et abort on kuritegu. Aga laps leiab kellegi teise endale emaks, sest mitte miski ei sure. Ja on palju naisi, kes oleksid õnnelikud lapse üle; lihtsalt sina ei vastuta tema eest.

Ma ei ütle, et ära saa emaks, ma ütlen, et tea – emaks saamine on suur kunst, see on suur saavutus. Kõigepealt loo endas see kvaliteet, see loovus, see rõõm, see pühitsemine, ja seejärel kutsu laps siia ilma. Siis on sul midagi lapsele anda – oma pühitsus, oma laul, oma tants – ja sa ei loo patoloogilist olendit. Maailm on juba liiga tulvil patoloogilisi olendeid. Las kannatab mõni teine planeet! Miks Maa? Maailm nälgib, toitu pole, inimesed surevad, kogu ökoloogia on häiritud ja elu muutub üha inetumaks ja põrgulikumaks – see pole õige aeg.

Ja isegi kui sa arvad, et asjad on hästi, et maailm hoolitseb ise enda eest, leitakse mingi uus tee, pead sina ikka oma lapsele mõtlema. Kas sa oled valmis olema ema? Asi on järgmine. Kui arvad, et oled valmis, siis lase käia: saa laps. Kui oled valmis, siis oled õnnelik, et saad lapse, ja laps on õnnelik, et tal vedas sellise emaga nagu sina. Muidu mine psühhiaatri juurde ja küsi tema käest: „Millised probleemid inimestel enamasti on?” Need võib taandada ühele asjale: ema – sest ta polnud suuteline andma psühholoogilist üska, polnud võimeline andma spirituaalset üska. Psühholoogiliselt oli ta neurootiline, spirituaalselt oli ta tühi, ning lapsel polnud spirituaalset toitu. Laps tuleb maailma füüsilise olendina, ilma hingeta, ilma keskmeta. Ema polnud oma keskmes; kuidas saaks laps olla keskmes? Laps on lihtsalt ema pikendus, jätk. Kui selle tähendust mõistetakse, siis tahab üha vähem inimesi saada isaks või emaks. Ja maailm oleks parem, kui väiksem arv inimesi otsustaks emaks või isaks saada. See poleks inimestest nii tulvil, oleks vähem neurootiline, vähem patoloogiline, vähem hullumeelne.