Читать книгу Raamat lastest. Osho. Noorte sisemise vabaduse ja intelligentsuse arendamine - Osho - Страница 5

Intelligentsed inimesed igatsevad lapsepõlvekogemusi terve elu. Nad tahavad ikka ja jälle kogeda sedasama süütust, sedasama imet, sedasama ilu. Nüüdseks on see kõik kauge kaja, näib, nagu oleksid seda unes näinud.

Ent kogu religioon on sündinud sellest kummitavast lapsepõlvekogemusest, kaunist tantsust, mis oli tulvil elu imesid, tõde, ilu. Kuulates linnulaulu, vaadates vikerkaarevärve, nuusutades lillede lõhna, tajub laps sügaval sisimas, et ta on kaotanud paradiisi.

Pole juhus, et kõigis maailma religioonides leidub lugusid, kuidas inimene elas kunagi paradiisis ja miskipärast aeti sealt välja. Need lood on erinevad, aga sisu on sama: poeetiliselt väljendatud lihtne tõde, et iga inimene on sündinud paradiisis, mille ta seejärel kaotab. Ainult vaimselt mahajäänud, ebaintelligentsed inimesed unustavad selle täielikult.

Ent intelligentseid, tundlikke, loomingulisi inimesi kummitab paradiis, mida nad kunagi tundsid ja millest on nüüdseks jäänud vaid ähmane, uskumatu mälestus. Nad hakkavad seda otsima.

Paradiisi otsimine tähendab lapsepõlve otsimist. Muidugi pole su keha enam lapse keha, aga su teadvus võib olla sama puhas kui lapsel. Müstilise teekonna kogu saladus peitubki selles, et teha sinust jälle laps, süütu, rikkumata mistahes teadmistest, teadlik kõigest, mis sind ümbritseb, kes imestab sügavalt ja kellel on saladus.