Читать книгу Eesti rahva appikarje. "Võsareporteri" lugu - Peeter Võsa - Страница 4

„Võsareporter“ oli eetris veidi üle kuue aasta ning nende aastate jooksul püsis saatetegijate põhituumik pea muutumatuna. Eriliselt hästi kokku klappinud võttegrupp ja toimetajad lõid aina uusi ja uusi telerekordeid.

Kui alguses kirus saadet ja selle tegijaid kogu akadeemiline ajakirjanikkond, kes ennustas projektile kiiret kuulsusetut lõppu, siis igal järgneval aastal tuli tunnistada, et jälle on „Võsareporter“ reitingutabelites tõusnud ning seljatanud üha uusi seni tipus püsinud saateid. Milles oli siis vaadatavuse saladus?

„Võsareporter“ oli telesaade, mis ei pidanud end paremaks inimestest, kelle juures käidi ja keda saates näidati. Pidevalt elu pahupoolega tegeldes on võimalik üsna kergelt muutuda kurjaks ja kibestunuks. Võttemeeskonna suurim saavutus aga oligi tegelikult see, et säilitati sõbralik-nöökiv toon kuni lõpuni. Asju nimetati õigete nimedega ja kõike näidati valehäbita. Sellised me olemegi. See on elu.

Kuulujutte, klatši, väikesi ja suuremaid valesid ringles meeskonna ümber igasuguseid. Mõnel neist oli alust, teisel jälle mitte. Ülejäänud ajakirjandus püüdis saate vastu kas võidelda või siis ise sarnaste lugudega profiiti lõigata. Kuigi kriitika ja lärm käis pidevalt, armastas vaataja telesaadet, mis rääkis talle tema enda elust. See armastus muutus nii suureks, et isegi presidendi aastalõpukõned olid väiksema vaadatavusega kui „Võsareporteri“ aastavahetusprogramm. Saadet võib nimetada tolle aja Eesti kollase ajakirjanduse lipulaevaks.

Teisalt toimusid nende aastate jooksul ka tõsised ühiskondlikud muutused. Poliitilised marionetid olid sattunud avalikkuse huviorbiiti ja nende sage ebamoraalne tegevus kriitika alla. Selle vastu tuli seaduseloojatel iseenesestki mõista võidelda. Seadusandlust muudeti, põhjendades seda inimeste eraelu kaitsega. Sellesse perioodi jääb ka ajakirjanduse suukorvistamise püüd ning tekkisid mõisted nagu „peavoolumeedia“, „trollid“ ja muu taoline. Interneti osatähtsuse tõus õõnestas ajakirjanduse seni kindlalt püsinud positsiooni.

„Võsareporter“ sündis murrangulisel ajal ja selle seeme langes viljakasse pinnasesse, olles eelkäijaks paljudele tänastele internetiväljaannetele ja eeskujuks juutuuberitele. Saade tallas kuue aastaga sisse raja new age meedia põhimõtetele, mida kasutavad paljud tänased nn uue aja staarid.