Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti - Pekka Lilja Kulle Raig - Страница 3

Soome ja Eesti suhteid uurides ei saa mööda minna Urho Kaleva Kekkonenist. Aastate jooksul on kirjutatud mõndagi president Kekkoneni Eesti-suhetest, eriti tema 1964. aasta mitteametlikust visiidist Eestisse, põgusalt on viidatud ka sellele, et juba noorusaastail tundis ta huvi Eesti vastu. Kuid põhjalikku ülevaadet selle kohta, mida Eesti Kekkonenile tegelikult tähendas, ei ole siiani ilmunud. Autorid loodavad, et käesolev raamat täidab tühimiku, mis on jäänud muidu nii mahukasse Kekkoneni käsitlevasse kirjandusse.

Selles raamatus on kaks põhiosa. Kekkoneni ja Eesti suhet Teise maailmasõja lõpuni on käsitlenud Pekka Lilja, v.a Kulle Raigi kirjutatud peatükk “Ka sport on kultuur”. Sellele järgnevast ajast, kus pearõhk on Kekkoneni 1964. aasta Eesti-visiidil, on kirjutanud Kulle Raig. Noore Kekkoneni suhet Eestiga oli võimalik uurida ainult kirjalike allikate põhjal. Kekkoneni Eesti-visiidi kohta oli aga võimalus küsitleda paljusid visiidist oluliste tegelastena osa võtnud eestlasi ja soomlasi. Eriti märkimisväärsed on eestlaste meenutused, sest neist selgub, mida Kekkoneni visiit eestlastele õieti tähendas. Täname südamest kõiki neid, kes olid nõus veel kord tagasi pöörduma 1964. aasta tähtsate sündmuste juurde.

Autorid loodavad, et teoses esitatud lisad annavad samuti uut ja väärtuslikku teavet nii raamatu põhitegelase kui ka kahe hõimurahva ühiste ettevõtmiste kohta. Ühtlasi juhime lugeja tähelepanu sellele, et originaaliga võrreldes on teose eestikeelsesse tõlkesse tehtud mõningaid muudatusi.

Kekkonenist nii Soomes kui ka mujal avaldatud kirjutistes on põhitähelepanu tema presidendiperioodil. Sel ajal oli Eesti tema tegevuses paratamatult kõrvale jäänud, sest maa ei olnud enam iseseisev ja Soomel ei olnud eraldi Eesti-poliitikat. Kuid ka sel ajal ei olnud Eesti Kekkonenile lihtsalt punasesse uttu kadunud mõru mälestus, vaid maa, mille heaks ta püüdis teha seda, mis neis oludes oli võimalik.

Eesti ei olnud Kekkonenile kunagi haletsusväärne noorem vend, elu tähtsusetu kõrvalliin, vaid püsiv osa tema aatemaailmast. See oli võrdväärne partner, maa, mis ka Nõukogude okupatsiooni ajal hoidis elus eestlust. Kindel on see, et Eesti poleks Kekkoneni elus sellist tähendust omandanud, kui ta ei oleks juba üliõpilaspõlves võtnud sihiks Soome ja Eesti suhteid igakülgselt tugevdada.

Soome huvides on, et ühise lahe lõunarannikut valitsevad eestlased, nagu on Eesti huvides see, et põhjarannikut valitsevad soomlased, armastas Kekkonen rõhutada. Tema mõttemaailmas oli Soome laht nii eestlastele kui ka soomlastele mare nostrum, meie meri, nagu omal ajal oli olnud Vahemeri roomlastele. Sellele merele oli ja on vaba pääs kõigil, kes tulevad siia rahumeelsete eesmärkidega.

Helsingi – Kuopio – Tallinn 2006

Pekka Lilja Kulle Raig