Читать книгу Nullist üheni. Märkmed idufirmade kohta ehk kuidas ehitada tulevikku - Peter Mastersiga - Страница 1

Nullist üheni

ÄRIS ON IGA HETK kordumatu. Järgmine Bill Gates ei ehita operatsioonisüsteemi. Järgmine Larry Page või Sergei Brin ei loo otsimootorit. Ja järgmine Mark Zuckerberg ei loo sotsiaalvõrgustikku. Neid kopeerides ei õpi te nende kogemustest.

Loomulikult on näidise kopeerimine millegi uue valmistamisest lihtsam. Tehes seda, mida juba oskame, anname maailmale ühe asemel mitu; me lisame midagi, mis on juba tuttav. Ent alati, kui loome midagi uut, liigume nullist üheni. Loomise akt on ainukordne nii nagu ka loomise hetk. Ning tulemus on uudne ja tundmatu.

Kui Ameerika ettevõtted ei investeeri uute asjade loomise keerulisse protsessi, ootab neid tulevikus ees läbikukkumine, ükskõik kui suur nende kasum praegu ka ei oleks. Mis juhtub siis, kui oleme endile pärandatud vanade ärimudelite täiustamisest võtnud kõik, mis võtta annab? Nii ebatõenäoline, kui see ka ei tundu, ähvardab tulemus 2008. aasta kriisist kaugelt hullem olla. Tänase päeva „parimad tavad“ viivad meid tupikusse. Parimad teerajad on uued ja järele proovimata.

Maailmas, kus nii avalik sektor kui ka erasektor on haldusbürokraatiat pilgeni täis, võib uue raja leidmine näida imele lootma jäämisena. Õigupoolest vajab Ameerika ärisektor edu saavutamiseks sadu, isegi tuhandeid imesid. Olukord näiks masendav, kui ei oleks ühte kriitilise tähtsusega tegurit. Nimelt erineb inimene teistest liikidest selle poolest, et suudab imesid korda saata. Me nimetame neid imesid tehnoloogiaks.

Tehnoloogia on imepärane, sest aitab meil vähemaga rohkem korda saata, viies meie põhioskused aste kõrgemale tasemele. Teisi loomaliike tõmbab instinktiivselt millegi, nagu näiteks tammide või meekärgede ehitamise poole. Meie, inimesed, oleme ainsad, kes suudavad leiutada uusi asju ja paremaid viise nende tegemiseks. Inimesed ei tee millegi loomise otsust mingi kosmilise etteantud valikuid sisaldava kataloogi põhjal. Uute tehnoloogiate abil me hoopiski loome uue maailma. Just neid elementaarseid tõdesid õpetame juba algklassiõpilastele, ent neid on kerge unustada maailmas, kus nii suur osa sellest, mida me teeme, on juba varem tehtu kordamine.

„Nullist üheni“ räägib sellest, kuidas panna alus uusi asju loovatele ettevõtetele. Raamat tugineb kõigele sellele, mida olen ise õppinud PayPali ja Palantiri kaasasutajana ning seejärel sadade idufirmade, sh Facebooki ja SpaceXi investorina. Ehkki olen täheldanud mitut reeglipärasust ja mainin neid ka käesolevas raamatus, ei paku ma välja mingit edu valemit. Ettevõtluse õpetamise paradoks seisneb selles, et sellist valemit ei saa paratamatult ollagi. Sest iga uuendus on uus ja ainulaadne, mitte ükski ametiasutus ei saa konkreetselt ette näha, kuidas olla uuenduslik. Kõige võimsam seaduspära, mida õigupoolest täheldanud olen, seisneb selles, et edukad inimesed näevad väärtust kõige ootamatumates kohtades ning selleks ei mõtle nad äritegevusest mitte valemitest, vaid algpõhimõtetest lähtuvalt.

Käesolev raamat kasvas välja idufirmasid käsitlenud kursusest, mida andsin Stanfordi Ülikoolis 2012. aastal. Tudengid suudavad kitsal erialal omandada ülihead oskused, ent paljud neist ei õpi neid oskusi laiemas maailmas kasutama. Õpetajana oli minu põhieesmärk aidata tudengitel näha akadeemiliste erialade sissetallatud radadest kaugemale – näha avaramat tulevikku, mille loomine on nende kätes. Üks mu tudengitest, Blake Masters, koostas minu tundides põhjaliku konspekti, mis seejärel väljaspool ülikoolilinnakut ringlema hakkas. Raamat „Nullist üheni“ on sündinud temaga koostöös, oleme kohandanud tema märkmeid laiemale lugejaskonnale. Ei ole mingit põhjust, miks tulevik peaks olema vaid Stanfordi, ülikoolide või Silicon Valley pärusmaa.