Читать книгу Nullist üheni. Märkmed idufirmade kohta ehk kuidas ehitada tulevikku - Peter Mastersiga - Страница 7

NASDAQ saavutas 2000. aasta märtsis oma tipptaseme 5048 punkti ja kukkus seejärel aprilli keskel 3321 punktile. Selleks ajaks, kui indeksi kahanemine 2000. aasta oktoobris 1114 punkti tasemel lõppes, oli USA juba ammu tõlgendanud turu kokkuvarisemist kui jumalikku kohtumõistmist 90ndate tehnoloogilisele optimismi üle. Ohjeldamatu lootuse ajastu nimetati ümber hullumeelse ahnuse ajastuks ning kuulutati kindlalt lõppenuks.

Kõik õppisid suhtuma tulevikku kui millessegi olemuslikult määramatusse ning pidama äärmuslikuks igaühte, kelle plaanid olid piisavalt suured, et mõõta neid mitte kvartalite, vaid aastatega. Tehnoloogia asemel hakati tuleviku päästjaks pidama üleilmastumist. Kuna 90ndate üleminek from bricks to clicks (ehituskividelt klikkidele) ei toonud kaasa oodatud tulemusi, naasid investorid ehituskivide juurde nii otseses (eluasemesektor) kui ka kaudses tähenduses (BRIC-riigid [BRIC – koondnimetus, millega tähistatakse kiiresti arenevate turgudega riike Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat (inglise keeles Brazil, Russia, India, China) – toim] ja üleilmastumine). (Tulemuseks oli uus mull, sel korral kinnisvarasektoris.)

Silicon Valleyle truuks jäänud ettevõtjad said tehnoloogiakrahhist neli suurt õppetundi, mis ka praegu ärimaailma mõtlemist suunavad.

1. Tehke järkjärgulisi edusamme.

Suurejoonelised tulevikuplaanid paisutasid mulli suureks, seega ei tohiks neile voli anda. Igaüks, kes väidab suutvat midagi suurepärast korda saata, äratab kahtlust, ning igaüks, kes soovib maailma muuta, peaks olema tagasihoidlikum. Väiksed, järkjärgulised sammud on ainus turvaline tee edasi.

2. Hoidke kasinat joont ja olge paindlik.

Kõik ettevõtted peavad hoidma kasinat joont, mis tõlkes tähendab „plaanide mittetegemist“. Te ei peaks teadma, mida teie ettevõte tulevikus teeb; planeerimine on üleolev ja jäik. Parem on katsetada, vana tsüklit korrata ja suhtuda ettevõtlusesse kui agnostitsistlikusse eksperimenteerimisse.

3. Arenege konkurentsi najal.

Ärge püüdke liiga vara uut turgu luua. Ainus viis teada saada, kas teie äriidee töötab või mitte, on alustada juba olemasolevast kliendist – seega peaksite looma oma ettevõtte edukate konkurentide sissetöötatud tooteid täiustades.

4. Keskenduge tootele, mitte müügile.

Kui toote müümiseks on vaja reklaami või müügiinimest, ei ole see piisavalt hea: tehnoloogia hõlmab eeskätt tootearendust, mitte toodete turustamist. Mulliajastu reklaamindus oli ilmselgelt pillav, seega on ainus jätkusuutlik kasvamisviis viiruslik kasv.

Nendest õppetundidest on idufirmade maailmas saanud dogmad. Arvatakse, et kui neid eiratakse, tõmmatakse enda peale põhjendatud häving, mis tabas tehnoloogiasektorit 2000. aasta suure krahhi ajal. Samal ajal on aga just vastupidised põhimõtted tõenäoliselt tõesemad.

1. Parem on riskida jõuliselt kui märkamatult.

2. Halb plaan on parem kui plaani puudumine.

3. Konkurentsirohked turud hävitavad kasumi.

4. Müük on samavõrd oluline kui toode.

Tõsi – tehnoloogiasektoris tekkis mull. 90ndate lõpp oli ülbuse aeg: usuti nullist üheni liikumisse. Liiga vähestel idufirmadel õnnestus see saavutada ning paljud ei jõudnudki sõnadest kaugemale. Ent mõisteti, et meil ei olnud muud valikut, kui leida viise vähemaga rohkema saavutamiseks. Turu tipptase 2000. aasta märtsis oli ilmselgelt hullumeelsuse tipp; vähem ilmne, ent samas olulisem tõik on see, et see oli ka selginemise kõrghetk. Inimesed vaatasid kaugele tulevikku, nad nägid, kui palju väärtuslikku uut tehnoloogiat vajaksime turvaliselt sinna jõudmiseks, ning arvasid, et on suutelised seda looma.

Me vajame jätkuvalt uut tehnoloogiat ja võime selle saavutamiseks vajada isegi teatud annust 1990ndate stiilis ülbust ja ülevoolavust. Uue põlvkonna ettevõtete loomiseks peame loobuma krahhi järel välja kujunenud dogmadest. See ei tähenda, et vastupidised ideed oleksid automaatselt tõesed: masse vallanud hulluse eest ei saa põgeneda neid dogmaatiliselt eemale lükates. Küsige endalt hoopiski: kui palju kujundavad teie äriteadmisi ekslikud reaktsioonid varasematele vigadele? Kõige vastuvoolulisem ei ole mitte massidele vastandumine, vaid oma peaga mõtlemine.