Читать книгу Kes võttis minu raha? Miks aeglased investorid kaotavad ja kiire raha võidab - Robert T. Kiyosaki - Страница 8

„Ameeriklaste suurim hirm on pensionipõlves rahata jäämine.”

USA Today uurimus

„Esmaseks põhjuseks, miks inimesed finantsprobleemidega maadlevad, on see, et nad kuulavad vaeste inimeste ja müügitöötajate nõuandeid.”

Rikas Isa

2002. aasta detsembris avaldas kohalik ajaleht Arizonas Phoenixis artikli minu raamatu „Rich Dad’s Prophecy” („Rikka Isa ennustused”) kohta, mis oli just ilmunud trükist sama aasta oktoobris. Oma üllatuseks leidsin artikli olevat õiglase ja tasakaaluka. Minu üllatuse põhjuseks oli asjaolu, et nii mõnelgi finantsajakirjanikul ei jagunud just palju häid sõnu selle raamatu kohta.

Kuigi artikkel oli õiglane ja tasakaalukas, häiris mind üks hooletu mär­kus, millega ajakirjanik selle lõpetas. Mind häiris tema kommentaar minu viimase investeeringu 39-protsendilise kasumi kohta. Tundsin tema kommentaaris vihjet, et ma kas valetan või liialdan oma kasumi osas.

Suurem osa meist ei armasta inimesi, kes hooplevad või liialdavad. Ka mulle nad ei meeldi. Mind häiris tema märkuse puhul see, et ma ei hoobelnud ega liialdanud. Tegelikult tegin hoopis vastupidist – ma näitasin oma kasumit väiksemana. Teisiti öeldes ei olnud minu kasum ainult paberil. Minu sularaha tootlust sai mõõta tegeliku rahahulgaga minu taskus ja tulu oli palju suurem kui 39 protsenti.

See kommentaar häiris mind mitu päeva. Lõpuks helistasin ja palusin kokkusaamist, et asjad selgeks rääkida. Ütlesin talle, et ei soovi, et ta minust midagi veel kirjutaks või avaldaks paranduse. Palusin ainult, et võiksin koos oma raamatupidajaga tema kontorisse tulla, näidata talle oma raamatupidamisaruandeid ja selgitada, kuidas see 39 protsenti on saavutatud. Ta vastas siiralt ja me leppisime kohtumises kokku.

Kui olime koos raamatupidajaga talle selgitanud, kuidas 39 protsenti on saavutatud ja miks on see tegelikult vähendatud number, oli tema ainuke kommentaar: „Tõepoolest, üks keskpärane investor ei suuda seda, mida teie tegite.”

Minu vastus tema kommentaarile oli: „Ma ei olegi seda väitnud, et nad suudavad.”

Siis ütles ta: „See, mida te teete, on liiga riskantne.”

Vastuseks sellele ütlesin: „Mõne viimase aasta jooksul on miljonid investorid kaotanud miljardeid dollareid, suurema osa sellest aktsiatelt ja ühisfondidelt, mida teie soovitate. Paljud neist, kes kaotasid raha, investeerides pikaajaliselt ühisfondidesse, ei saa kunagi pensionile jääda. Kas see ei ole riskantne?”

„See juhtus suuremalt jaolt korporatiivse korruptsiooni tõttu,” vastas ta ennast kaitstes.

„See on osaliselt õige. Kuid milline osa neist kaotustest on tingitud finantsplaneerijate, börsimaaklerite ja finantsajakirjanike halvast nõuandest? Kui pikaajaline investeerimine ühisfondidesse on nii hea mõte, miks siis nii paljud inimesed kaotasid nii palju raha?”

„Ma jään oma nõuande juurde,” vastas ta. „Väidan ikkagi, et pikaajaline investeerimine ja ühisfondide portfelli hajutamine on keskmise investori jaoks parim variant.”

„Olen nõus,” vastasin. „Teie nõuanne on parim keskmise investori jaoks ..., kuid mitte minu jaoks.”

Siis sekkus vestlusse minu raamatupidaja Tom ning ütles: „Muutes veidi tähelepanu keskpunkti ja kasutades erinevaid varasid, suudab keskpärane investor saavutada palju parema kasumi tunduvalt väiksema riskiga. Selle asemel, et istuda ja jälgida turu tõuse ja langusi või kuulata finantsgurusid ennustamas, milline on järgmine kuum aktsia, mida püüda, ei pea investor, kasutades Roberti rikka isa plaani, sattuma paanikasse iga kord, kui turg langeb, ega muretsema selle pärast, missuguse tegevusala aktsiate väärtus tõuseb. Investor ei saavuta mitte ainult palju suuremat kasumit vähema raha ja riskiga, vaid raha tuleb iseenesest sisse, nagu võlujõul. Tegelikult nimetan seda strateegiat sageli maagilise raha investeerimiseks.”

39-protsendilise kasumi ja nüüd ka maagilise raha mõiste olid sellele ajakirjanikule sellise lühikese kohtumise jaoks veidi liiast. „Maagilise raha” mainimisega kohtumine lõppes.

Nagu ütlesin, oli ajakirjanik siiras ja eelarvamusteta. Paari nädala pärast kirjutas ta minust veel ühe artikli, kuigi ma seda temalt ei palunud. Artikkel oli vigadeta, kuid ta ei maininud selles ei minu suure kasumi saavutamise viise ega maagilist raha.

Kõige tähtsam, mille eest olen talle tänu võlgu, on inspiratsiooni andmine selle raamatu kirjutamiseks – raamatu, mis ei ole mõeldud keskpärasele investorile.