Читать книгу Ootamatu õnn - Robyn Carr - Страница 8

Emma seisis silmitsi hoopis uute prioriteetidega. Tal õnnestus saada burgerikohas lisatunde ja vabal ajal otsis ta paremat teist töökohta. Tööandja hoidis tema koormust pisut alla täistööaja, et maksude pealt säästa, kuid tervisekindlustuse pidi ta ikkagi ostma – nüüd oli see seadusega kohustuslik. Kartes puudutada kõrvale pandud varuraha, hoidis Emma kokku nii palju kui võimalik – üür Pennyle seisis esikohal, sest ta oli kindel, et vana daam vajas seda. Pealegi vajas ta elukohta, kuigi ta samal ajal surnuks nälgis. Teisel kohal olid tema väikese maja kulud ja ta hoidis paaniliselt kokku, lühendades isegi kuuma duši võtmist, mis kujutas endast suurt ohvrit, sest ta lõhnas kogu aeg friikartulite järele. Järgnesid autokindlustus ja bensiin ning alles siis ostis ta toitu. Mõnikord õnnestus tal süüa burgerikohas, kuid ka see oli problemaatiline. Esiteks ei käinud see lepingu sisse, kuigi ta märkas, et kõik töötajad võtsid matti. Näis olevat kirjutamata reegel – paar friikartulit võib ikka põske pista, aga mitte avalikult. Ja mitte kunagi klientide silma all. Samuti ei olnud see tervislik! See toit sisaldas rohkesti kaloreid, pakatas süsivesikutest ja oli kõvasti ülesoolatud. Nädala pärast istusid tema püksid ebamugavalt tihedalt ja pahkluud tundusid krooniliselt paistes olevat.