Читать книгу Persse, ei! - Sarah Knight - Страница 10
I
Kas jah või ei: kuidas otsustada, kumb sulle sobib
Erinevad ei-d erinevatele inimestele
ОглавлениеSüütundest kannustatud sariabistajad, end kohustatuna tundvad ülepingutajad, argpüksidest pannilakkumispaniköörid ning „ma-olen-lihtsalt-kelgunöörid“ kannavad endas erinevaid motivatsioone ning päästikuid, mida kõike saab kahjutuks teha ühega neljast ei-prototüübist:
Kindel ei
Lihtne, otsekohene ega võimalda vastuvaidlemist. See võib olla lihtsalt „ei“, mõnevõrra meeldivam „tänan, ei“ või siis selgitavam „anna andeks, mul ei ole aega / ma ei jõua selleks ajaks / ei saa seda endale lubada“. Igal juhul annab sõnumi sisu ning esitus teada, et sellega on jutul lõpp. Näri nüüd seda konti, Matt.7
Näide: Su naaber Ken uurib, kas saaksid teda laupäeval septiku tühjendamisel aidata. Proovi öelda: „Ei. Järgmine küsimus, palun“ ning ma garanteerin, et Ken läheb pabinasse või on su otsekohesest lähenemisest nii šokeeritud, et viskab kogu teema koos reoveega välja.
∙ Plussid: asi saab aetud minimaalse pingutusega.
∙ Miinused: on tõenäoline, et kindla ei-ga võib kaasneda kellegi solvumine. See pole sinu süü, kuid tundlike hingedega toimetamisel ei tee paha, kui oma viisakusmeetri põhja keerad. (Vaata ka lk 63: „Kuidas kedagi salvamata ära öelda.“)
∙ Sobib kasutamiseks kõigile, kuid eriti sariabistajatele ja sabassörkijatele. Mida varem ja selgemalt soovimatutele küsimustele ja teenetele piiri paned, seda parem.
„Mitte praegu“
Ei, see ei ole sama, mis „vaatame seda asja“. Ei ole viisakas kinkida oma sõpradele, perele või kolleegidele piimalehma, kel pole ei saba ega sarvi. Kuid kui sul on vaja hetkel keelduda, kuid soovid säilitada võimaluse tulevikus lõbutseda või kasumit teenida, siis on see just sulle.
Näide (lõbu kohta): Sinu sõpruskond plaanib rentida selleks suveks kamba peale maja mere ääres. Sa tead, et ei saa seda endale lubada, kuid tunned juba, kuidas hirmuhigi millestki ilma jääda tõuseb su otsmikule nagu kondensatsioon rosé pudelile külmiku alumises sahtlis. „Kindla ei“ asemel võid öelda: „Ma tahaksin küll osaleda, kuid ei saa seda endale lubada. Kui lubate, et küsite mult järgmisel aastal uuesti, hakkan kohe kokku hoidma ning ostan meile kõigile kastitäie mõnusat mulli.“ Seega ei aja sa oma eelarvet lõhki, su sõbrad mõistavad, et oled avatud uutele pakkumistele (milleks sul on võimalus valmistuda) ning kes teab, ehk kutsutakse sind üheks nädalalõpuks külla, millega ei kaasne mingeid kohustusi.
Näide (kasumi kohta): Pere, kelle koera oled varem hoidnud, peab ootamatult ära sõitma ning nad tunnevad huvi, kas oled vaba. Kahjuks on sul tulemas suur kontrolltöö, mille jaoks pead tuupima, ning pole just parim aeg, et sõita kolm korda päevas linna teise otsa hüperaktiivset haskit Nigelit jalutama. Siiski kardad keeldudes kaotada kindla sissetulekuallika. Seega… ehk peaksid neile ütlema just seda?
„Pagan, ma seekord ei saa, kuid loodan, et helistate järgmisel korral ikkagi esimesena mulle – mulle tohutult meeldib see koer ning oleks kahju, kui kaotan selle töö vaid seetõttu, et üks kord ei õnnestunud graafikuid klappima saada.“
∙ Plussid: lühiajaliselt lihtne kasutada.
∙ Miinused: õige tehnika on oluline, vastasel juhul võid mõjuda ebamääraselt. (Vaata ka lisakasti: „Oi, omast arust ma juba andsin sellele vastuse.“)
∙ Sobib kasutamiseks pannilakkumispanikööridele ning ülepingutajatele.
Ei-nõu: ole selgesõnaline. Oma ilmajäämishirmu väljanäitamine annab mõista, et sa ei ole lumehelbeke ega mängi raskesti kättesaadavat. Inimesed on altimad sulle järgmisel korral uut võimalust andma, mis on just see, mida saavutada soovisid. Ning see omakorda on PKV (parim kahest võimalikust)!
Oi, omast arust ma juba andsin vastuse!
Nüüd, kui lubate mul teha väikese kõrvalepõike: asi, mis mul närvi püsti keerab – mis jääb kuhugi ühistranspordis lärmavate kaassõitjate ja jalgrattaga kõnniteel sõitvate täiskasvanute vahele – on see, kui keegi väidab, et omast arust andis mulle juba vastuse, kuigi tegelikult ta teab nii seda, et ei ole mulle selget vastust andnud, kui ka seda, et ta selle kohta praegu valetab. See käitumine ei ole „mitte praegu“, see on täiesti selge vingerdamine. Mul on kaks sõpra, kes seda pidevalt harrastavad, ning ütleme nii, et ühe kohta ma enam sõber ei ütle, ja teine on praegu katseajal. Kui sa ei taha kuhugi minna või midagi teha või tekiilapudeli põhjas olevat ussikest ära süüa, siis ole inimene ja ütle nii. See ei ole nii raske ja seda üritan ma sulle selles raamatus selgeks teha isegi siis, kui tean, et olen seda juba korduvalt öelnud.
Ametlik ei (profi-ei)
Kasuta sõnakõlkse „tuleb välja, et“ ja „küsimust kaaludes jõudsin järeldusele“ ja „kahjuks ei ole see antud hetkel võimalik“ oma meilides või siis – kõrgema taseme ja raskusastme korral – õpi neid sirge näoga inimestele otse näkku ütlema.
Näide: Klient küsib, kas oleks võimalik tema projektiga valmis saada kaks nädalat enne määratud tähtaega. Kui see pole päriselt ka võimalik (või nõuaks selle saavutamine õõvastavat pingutust), võid öelda: „Lugupeetud Eleanor, oleme teie sisendi üle vaadanud ning pikemal kaalumisel selgus, et ajakava kiirendamine on kahjuks võimatu. Annan teile kindlasti teada, kui midagi muutub ja samas võite kindel olla, et töö tähtajaline valmimine on garanteeritud.“
∙ Plussid: äärmiselt diplomaatiline. Sobib suurepäraselt tööalasteks äraütlemisteks ülemustele, kolleegidele ja assistentidele, samuti ka suhtluses klientide, alltöövõtjate, rentnike, edasimüüjate ning teistele ärialaste suhtluspartneritega.
∙ Miinused: nõks liiga ametlik, et see võiks toimida pere ja sõpradega.
∙ Sobib kasutamiseks sabassörkijatele, ülepingutajatele ja sariabistajatele, kes vajaksid lihtsalt veidi vaba aega.
Ei-nõu: see pole lihtsalt võimalik. Proovi mitte kasutada väljendit „ma ei saa“ (midagi teha), eriti töö kontekstis. Ütle selle asemel, et see miski „pole võimalik“. Sellega jääb kõne alt välja sinu isiklik kompetents ning sa ei pea ka edaspidi tegelema kellegagi, kes arvab, et sinult on võimalik siiski jah-sõna kätte saada.
„Ei, aga…“
Oled sa kursis võimalusega, et ütled küll millelegi ei, kuid pakud kohe välja alternatiivi, mida SINA eelistad? Muidugi, saab ka nii! „Ei, aga…“ on kasulik siis, kui sa ei soovi kellegi tundeid riivata või siis, kui soovid midagi koos nendega või nende heaks teha, lihtsalt mitte sel viisil või ajal, mida nad alguses välja pakkusid.
Näide (tööalane): Klient küsib, kas oleks võimalik tema projektiga valmis saada kaks nädalat enne määratud tähtaega. Ja see oleks võimalik… juhul, kui sellega kaasneks ka kõrgem tasu. Vasta oma parimat kantseliitliku ei-sõnavara kasutades: „Lugupeetud Eleanor, kardan, et kokkulepitud tingimustel ei ole projekti kulu kiirendamine võimalik. Kuid kui teil on võimalik eelarvet kümne protsendi võrra suurendada, leiaksime ressursse protsessi kiirendamiseks. Palun andke mulle 48 tunni jooksul teada, kas see variant sobib teile. Vastasel juhul valmib töö määratud tähtajaks.“
Näide (tööväline): Üks su ülimalt suhtlemisaldis semu kutsub sind tihti kaasa klubi- ja pubituuridele ning erinevatele üritustele, kus suure grupi puhul saab soodustust. Sa armastad oma sõpra ning tunned end halvasti, et ta kutsetele kogu aeg eitavalt vastad, kuid sa lihtsalt ei talu kokkupõrkeid isiksuste ja ajagraafikute vahel, mis taoliste paljusid inimesi hõlmavate üritustega kaasnevad. Võiksid öelda: „Aitäh, et mind kutsusid! Ma seekord ei saa [see üritus] tulla, kuid äkki saaksime paari päeva pärast niisama kokku? Oleks tore lihtsalt kahekesi aega veeta!“
∙ Plussid: jääd heasse nimekirja, kuna proovid soovidele vastu tulla, kuid seda vaid nii, nagu sulle sobib.
∙ Miinused: mina ei toetuks „ei, aga …“ meetodile kogu aeg. Vahel on vaja öelda kindel ei, muidu ei jõua asi inimestele kohale.
∙ Sobib kasutamiseks ülepingutajatele, kel on vaja oma õnnestumiste jaoks selgemaid piire seada ning sariabistajatele, kes tahavad teisi aidata ilma, et neid ära kasutatakse, ning lõbutseda nii, et kõigil on lõbus.
Vürtsita huumoriga
Ilmselt oled mu näitlike eituste juures märganud humoorikaid keeldumisi, lustakaid äraütlemisi ja muhelevat heasoovlikkust. Olen jõudnud arusaamisele, et eituste serveerimine huumoriga võib potentsiaalset tuleohtlikku situatsiooni mahendada, kuigi ei saa jätta kahe silma vahele fakti, et suurkorporatsiooni tööpakkumise tagasilükkamine nõuab märkimisväärselt rohkem taktitunnet kui oma sõbrale Leole ütlemine, et ta ei ole sinu korteris sel nädalavahetusel teretulnud, kuna korteriühistul on kindel reegel joodikute suhtes, kes eelmisel korral vanni magama jäädes uputuse korraldasid. Tunne oma publikut.
Boonus: jõuline ei
Pole küll nii aktsepteeritud kui eelnevad meetodid, kuid sobivate asjaolude korral istub nagu rusikas silmaauku: jõuline ei tähendab seda, et sa ei vasta midagi. See on nagu kokkulepete maailma külm arve.
Mina kasutan seda võõrastega, kes mu erasõnumitesse sisse tungivad, vähem kui päeva vastust ootavad ning annavad siis nipsakalt teada: „Nojah, ilmselt ei vasta sa oma fännidele.“
Noh, nüüd jah enam mitte.
Või kui keegi pärib minult kolmandat korda millegi kohta, millele olen juba kaks korda viisakalt ei öelnud. Ma lihtsalt… ei vasta. Just nagu haihtumine, kuid mõjuvatel põhjustel. (Haruldase reaalajas toimuva ja inimkontakti vajava jõulise ei kasutust vaata leheküljelt 70: „Seltskondlik vestlus“.)
Viimasena sobib jõuline ei ideaalselt kasutamiseks inimeste puhul, kes püüavad end tagasi heasse nimekirja vingerdada. Näiteks kui keegi, kes oli mu abikaasat järjekindlalt sitasti kohelnud, võttis temaga enam kui aastatepikkust vaikust taas sõnumi teel ühendust, oli mu ainus nõuanne talle: ÄRA VASTA MIDAGI.
Ära paiska välja oma aastaid kogunenud vaenu, öeldes: „Kas sa teed nalja, sa kuradi sotsiopaadist mõrd?“ Igasugune hetkeline kergendustunne avab taas uksed edasisele suhtlusele. (Ning sotsiopaadid lasevad solvangutel niikuinii mööda selga maha joosta.)
Ära isegi saada vaoshoitud sõnumit: „Meil ei ole enam millestki rääkida.“ (Sotsiopaadid on tuntud ka selle poolest, et kui nad oma stiletto terava kontsa ukse vahele saavad, ei peata neid enam miski.
Ära paku sellistele inimestele mitte mingit rahuldust.
Mu abikaasa ei andnud järele ning kuni tänase päevani on see üks tegudest, mille üle ta kõige rohkem uhkust tunneb. Kuid selline inimrämps peaks palvetama, et me kunagi ei kohtuks, sest mina ei suuda vastu panna soovile kiskuda välja mõned blondeeritud juuksekarvad.
Uskuge mind, ei ole alati lihtne vastu panna kiusatusele parasiit hävitada, end ebaõiglaste süüdistuste eest kaitsta või lasta kuuldavale tiraad, mille käigus ka professionaalne koomik oma sülge lämbuks. Kuid see üleolekutunne pakub vaid lühiajalist naudingut ja potentsiaali pikaajaliseks piinaks.
Kui aga kasutad jõulist ei-d, võidad lahingu selles osalemata. Imeline.
* * *
„P*rsse, ei!“ kursuse käigus leiavad nii kindlad, professionaalsed kui ka harvad jõulised ei-d oma õige koha ning paljudel võimalustel kasutame ka „mitte praegu“ ja „ei, aga…“ lähenemisi. Toon sulle – ja ma arvan, et siinkohal on tehniliselt õige seda sõna kasutada – sitaks näiteid sellest, kuidas öelda ei kõigile: võõrastest (petitsioonidele allkirjade kogujad, tänavamüüjad, müügimehed jne) tuttavate (arst, juuksur, kolleegid ja kliendid) ning lähikondseteni (nende seas partnerid, lapsed ja sugulased).
Kuid asi pole isegi mitte selles, KUIDAS ei-ütlemist kasutada, kui sa ei tea, MILLAL seda teha, kas pole?
Tundub, et on saabunud aeg piiride seadmiseks.
7
Üks sõna on täislause. Lihtne ja selge.