Читать книгу Mis ei tapa - Scott Carney - Страница 8

LAGUNENUD TALUMAJA POOLA maakohas kriuksub ja ragiseb, kui kuus meest lõõtsutab ühes selle jäistest tubadest. Aknad on härmas ja lumehanged välisukse ees. Wim Hof silmitseb oma õpilasi karmide siniste silmadega, loendades nende hingetõmbeid. Nad on magamiskottides ja tekkidega kaetud. Iga väljahingamine tekitab aurupahvaku, kuna nende kehasoojus kristalliseerub karges õhus. Kui õpilased muutuvad kurnatusest kaameks, käsib Hof kogu õhu kopsudest välja lasta ja mitte hingata, kuni nad värisevad ja rappuvad. Hingan jäisesse külma ja mõtlen, kas oli ikka hea mõte siia tulla.

„Minestamine on okei,“ ütleb ta. „See lihtsalt tähendab, et läksid sügavale.“

Mu kopsud on tühjad ja pea pööritab hüperventileerimisest. Märgin aja stopperil, see tiksub aeglaselt edasi. 30 sekundi pärast tahan loobuda ja tunda külma õhku kopsudesse tungimas. Aga pean vastu.

60 sekundi pärast hakkab diafragma värisema ja pean end edasi-tagasi kõigutama, et mitte õhku ahmida. Ometi on mu vaim kummaliselt rahulik. Sulen silmad ja näen punaseid kummituslikke kujundeid, mis vilksatavad mu laugude taga. Hiljem selgitab Hof, et see valgus on aken mu ajuripatsisse. Kortsutan selle selgituse peale kulmu. Olen ruumis ainus skeptik.

Hof lubab, et võib õpetada inimesi viis minutit hinge kinni hoidma ja end lumes ilma riieteta soojas hoidma. Mõnepäevase harjutamise järel, lubab ta, peaksin olema võimeline teadlikult kontrollima oma immuunsüsteemi, et tugevdada seda haiguste vastu võitlemiseks või vajadusel isegi autoimmuunhäirete, nagu reumatoidartriidi ja luupuse, allasurumiseks. See on kahtlemata keeruline ülesanne. Maailm on täis isehakanud imeravimeid pakkuvaid gurusid ja Hofi lubadused tunduvad üleinimlikud. Ettevõtmine sobib meesklientuurile, kes soovib oma kehale katsumusi pakkuda ja on valmis nädalase programmi eest maksma üle 2000 dollari.

Näha on padjal istuva ja magamiskotiga kaetud kaasõpilase Hans Spaansi värisevad käed. Kümme aastat tagasi diagnoositi tal Parkinsoni tõbi, mis sundis teda loobuma IT-juhi tööst. Olnud surma äärel, väidab ta, et Hofi meetod võimaldab poole võrra vähendada ravimite hulka, mida tal tuleb arstide nõudel sümptomite kontrolli all hoidmiseks võtta. Tema kõrval olev Andrew Lescelius Nebraskast, kellel on kurnav astma, pole nädal aega inhalaatorit kasutanud. Olen lennanud teisele poole maakera, et vaadata, kas Hof teeb tõesti imet, nagu need inimesed ütlevad, või on ta lihtsalt järjekordne võltslubadusi pakkuv šarlatan.

Vaheldame ligi tunni hüperventilatsiooni ja hinge kinnihoidmist, iga kordus lubab järk-järgult veidi kauem hinge kinni hoida. Hof ütleb meile, et kiire hingamine lisab verevarustusse hapnikku ja kuni me seda päris ära ei kasuta, ei pea ellujäämiseks sõltuma kopsudes olevast õhust. Autonoomne tung sisse hingata põhineb mõistuse tavapärasel programmil: kopsudes pole õhku, järelikult on aeg hingata. Mu närvisüsteem pole veel taibanud, et vereringes on jätkuvalt hapnikku.^[1.]