Читать книгу Timmu ämber - Stephan Pastis - Страница 7
5. peatükk
Probleemid kontoris
ОглавлениеGunnari juhtumi teine päev. Mitte millestki pole kinni hakata. Elu kontoris on pinev. Mina ja Mega teame, et parim, mida sellises olukorras teha, on teisele veidi ruumi jätta. Mis on raske, eriti arvestades seda, et meie kontor asub minu ema riidekapis.
Meil poleks kontoris nii kitsas, kui ema oleks nõus oma riided likvideerima. Eelmisel nädalal korraldasin õhtusöögi ajal temaga telefoninõupidamise. See käis nii:
Äris lihtsalt on mõnikord nii. Sina üritad leida kompromisse, aga teine osapool teeb selle raskeks.
Minu arvates on asi selles, et tal on stress. Ma pole päris kindel, mille pärast. Aga ma tean, et mingi põhjus peab sellel olema, sest pärast seda õhtust telefoninõupidamist viis ta Segway välja, et sellega ümber terve kvartali sõita. See on tema viis pingeid maandada.
„See masin on tõeline elupäästja,” ütles ta ükskord minust mööda kihutades. „Ma tõesti ei tea, mida ma ilma selleta teeksin.”
Ja just see, mu sõbrad, ongi põhjus, miks ma talle ei räägi, et see masin on ühtlasi operatiivsõiduk.
Aga praegu on mul vaja tegeleda oma bürooga. Kontoris valitsevale kitsikusele on ilmtingimata vaja leevendust leida. Seetõttu palusin Megal uurida ema vastu hagi esitamise võimalust. Ma andsin talle selle jaoks isegi mõned õigusteadusalased raamatud. Esialgu on ta hakkama saanud vaid sellega:
Ruumikitsikus teeb elu raskeks, aga on tegelikult siiski ajutine olukord, sest mul on juba sihikule võetud ühe uue kesklinnas asuva kõrghoone kõige viimane korrus. Sealt avaneb vaade kogu linnale.
Ajalehes oli kuulutus, kus oli kirjas, et üür on 54 000 dollarit kuus. Päris karm, aga kui Gunnari juhtum saaks lahendatud, siis oleks see kõigest tilk meres.
Selline see detektiiviäri kord juba on. Sa lahendad suure juhtumi. Jutud lähevad liikvele. Ja pimm-põmm, juba teenidki miljardeid. Aga kuni selle ajani peab büroo oma tööd tegema minu ema riiete vahel. Ja kui aus olla, siis rent on tegelikult igati soodne (hetkel 0,00 dollarit) ja ainus meile kehtestatud piirang on see, et tema riideid ei tohi puutuda.
Mis ei tohiks olla probleem.
Vähemalt mitte minu jaoks.