Читать книгу Timmu ämber 2: näed nüüd, mis sa tegid - Stephan Pastis - Страница 5

Veni, Vidi, Benedici

(Tulin. Nagin. Põrkasin kokku Nunzio Benediciga)

Pole vist vaja mainida, et Nunzio Benedici on see poiss minu klassist, kes suudab endale ninna toppida kõige rohkem pliiatsite otsast pärit kustukumme.

Ja musilusikat kasutab ta õunapüree söömiseks.

Ärge te minult küsige, miks on selle otsas koerapea. Mina ei tea.

Ja küsima ma ei hakka.

Sest üks asi, mille sa selles ametis selgeks saad, on see, et klientidel on omad saladused. Iga uus häbiväärsem kui eelmine.

Nii et kui ma tema poole jõuan, piirdun põhilisega.

„Valmista end ette kolm kuud kestvaks uurimiseks,” ütlen talle. „Võib-olla tuleb teha ka välisreise.”

„Välisreise?” küsib tema.

Naiivsed kliendid. Detektiivi kirstunaelad.

„Lusikavarguste ABC, poju. Kui lusikas kaotsi läheb, siis esimese asjana saadavad nad selle piiri taha.”

„Seda ma ei teadnud,” ütleb tema.

„Neid asju, mida sa ei tea, on veel palju,” vastan talle. „Selle eest sa ju mulle maksadki.”

„Kui palju see maksma läheb?” küsib ta.

„Neli dollarit päev. Pluss muud kulud.”

„Muud kulud?” küsib tema ja pistab käe taskusse, et münte otsida.

Aga seda tehes ta aevastab.

Ja mind tabavad sajad kustukummid.

„Salli keemiline puhastus,” ütlen. „See on sinu esimene muu kulu.”