Читать книгу Timmu ämber 2: näed nüüd, mis sa tegid - Stephan Pastis - Страница 7

Lusika-Pontsu antoloogia

Olgu lendavad tädid või mitte, aga Nunzio Benedici juhtum ei oota.

Sellepärast olen ma jälle Nunzio juurde tulnud. Ja viin läbi tuvastamisprotseduuri.

„Seisa paigal,” ütlen Pontsu Tookusele. „See on ametlik politseiprotseduur.”

„Mul on vaja raamatuülevaade valmis kirjutada,” ütleb Pontsu.

„Ja ära räägi,” ütlen talle. „See segab.”

Pöördun Nunzio poole.

„Nii, Nunzio. Kas see on see tüüp, keda sa nägid oma lemmiklusikat võtmas? Seda lusikat, mille kohta sa ütled musilusikas?”

„Pontsu?” küsib Nunzio. „Muidugi mitte. Tema ei tee ju midagi peale õppimise.”

Teen selle kohta ülestähenduse oma detektiivimärkmikku.

Vaatan uuesti Nunziole otsa.

„Niisiis, kui ma sinust õigesti aru sain, siis sa arvad, et Pontsu varastas musilusika.”

„Seda ma ei öelnud,” ütleb Nunzio.

„Nojah, ma igatahes soovin, et oleksid öelnud,” vastan. „Tema oli ainus, keda mul õnnestus meelitada siia tulema.”

„Mulle aitab,” teatab Pontsu. „Mina lähen koju.”

„Näed nüüd, mis sa tegid!” käratan ma Pontsule. „Sa hirmutasid tunnistaja ära.”

„Mina ei ole hirmutatud,” teatab Nunzio.

„Tore,” ütlen talle. „Pealegi on meil veel kahtlusaluseid, keda üle vaadata.”

Aga ei ole.

Niisiis tirin ma Nunziole näitamiseks kohale, keda vähegi saan.

„Kas see on see tüüp, keda sa nägid oma lemmiklusikat võtmas?”

„Ma ju räägin sulle,” ütleb Nunzio. „Ma ei näinud mitte kedagi musilusikat võtmas.”

„Tore,” sõnan mina. „Keeruliseks läheb, kui ma pean nüüd veel omaenda äripartneri arreteerima.”

„Kuule,” ütleb Nunzio. „Ma ütlen sulle viimast korda: mina ei tea muud, kui et musilusikas on kadunud.”

„Hea küll, hea küll, rahune maha,” ütlen talle.

„Ma ju olen rahulik,” vastab ta. „Sina oled see, kes on mu toas vaiba täis higistanud.”

Ma naeran enesekindlalt.

„Meie maa kõige parema detektiivibüroo tegevdirektor ei higista, Nunzio.”

„Mida sa siis selle kohta ütled?” küsib ta, osutades mu laubale.

„Või,” vastan mina. „Väga palju võid.”