Читать книгу Näljamängud - Suzanne Collins - Страница 8

1

Kui ma ärkan, on voodi minu kõrval tühi. Sirutan käe välja ja otsin Primi sooja keha, kuid sõrmede alla jääb ainult kare purjeriidest madratsikate. Ilmselt nägi ta halba und ja ronis ema kõrvale. Muidugi. Käes on lõikuspäev.

Ajan end küünarnuki najale püsti. Magamistoas on piisavalt valge ja ma näen neid hästi. Minu väike õde Prim on end kerra tõmmanud ja magab sügavalt ema kaisus, põsk vastu ema põske. Ema näeb magades noorem välja, väsinud küll, aga mitte nii vaevatud. Primi nägu on värske nagu vihmapiisk, armas nagu priimula. Selle järgi sai ta endale nimegi.* Ka mu ema oli kunagi väga ilus. Nii vähemalt räägitakse.

Primi põlvede juures istub ja valvab maailma kõige inetum kass. Lömmis nina, pool kõrva puudu, silmad mädaneva kõrvitsa karva. Prim pani talle nimeks Buttercup, sest tema arvates oli kassi porine kollane kasukas täpselt selle särava lille värvi. See kõuts vihkab mind. Või vähemalt ei usalda sugugi. Olgugi juba mitu aastat möödas, aga ta mäletab ilmselt väga hästi, kuidas ma tahtsin teda ämbrisse ära uputada, kui Prim temaga koju tuli. Kondine kassipoeg, kõht ussidest paistes, kirpe täis. Ainult see mul siis puudus – veel üks suu, mida toita. Aga Prim anus, isegi nuttis. Andsin järele. Lõpuks läks kõik hästi. Ema tegi kassile ussi- ja kirburavi ning kõuts on sündinud hiirepüüdja. Saab isegi mõne juhusliku roti kätte. Mõnikord, kui ma jahisaaki puhastan, annan sisikonna Buttercupile. Enam ta minu peale ei sisista.

_________________

* Prim on lühend inglise nimest Primrose, mis tähendab priimulat. Tlk.

** Ingl tulikas. Tlk.