Читать книгу Kaval Kilk ja kaksteist lolli - Tarmo Teeväli - Страница 4

1. Kilk hakkab uue hea ideega maailma (Baltikumi, Eestit, Jõgevat, Tartut, Pärnut jne) vallutama. Ilmuvad intervjuud ja artiklid, milles kirjeldatakse uudset projekti ning lubatakse, kuidas kohe hakkavad investeeringud voolama, inimesed saavad tööd ja riik maksutulu. Deviisiks on: „Teeme ja oleme!“

2. Toimuvad tehingud, millega omandatakse maid, ettevõtteid, hooneid, seadmeid ja teisi tootmisvahendeid. Sageli on tehingud väga keerulised, mitmeastmelised, sisaldades palju eritingimusi ja arusaamatuid klausleid. Investeeringute tegemine toimub mitte raha sisse maksmise teel, vaid segaste ja arusaamatute nõuete ostu-müügi ja vahetamise kaudu, mitterahalise blufi abil, kusjuures keegi jääb kohe kellelegi ka midagi võlgu. Tehingutel on kalduvus juba enne lõplikku jõustumist muutuda venivateks kohtuasjadeks, mille käigus jääb nii mõnelgi kaasatud osapooltest mingi loodetud raha või asi saamata. Kilk liidab omandatud varad oma kontserni, mille haldamist takistab struktuuri mõttetu keerukus.

3. Ettevõtteid tuuakse juhtima erinevaid spetsialiste, kellele lubatakse osalust, tulevikukasumi jagamist ning partnerlust. Juhatajaid nakatab peremehe entusiasm sedavõrd, et mitmed neist panustavad Kilgi ettevõttesse oma isiklikku vara, ettevõtteid ning raha. Palka tegevjuhtidele reeglina ei maksta, see tuleb ettevõtte juhil endal leida ja ühtlasi leiutada viis raha firmast väljavõtmiseks, meie raamatu jaoks intervjuu andnud endised Kilgi ettevõtete tegevjuhid tunnistavad, et enamasti soovitati seda teha riigimakse maksmata. „Skeemitamise“ kohta kirjalikke lepinguid ei sõlmita, kõik käib usalduse peale. Usaldades sooritavad juhatajad suure vea, millest hiljem tuleb rääkida kas suisa vanglas (Andres Männarti juhtum) või kodu ja kontoreid läbi otsima saabunud politseiga (Mati Einmanni ja Juhan Pihelbu juhtum Pärnu Sadamas).

4. Kilgi omandatud ettevõte saab hajusa „kontserni“ osaks, ettevõtte varade peale võetakse laene ja ettemakse, sooritatakse oste, mille eest jääb tasumata. Algab likviidsuskriis, mis halvab ettevõtte tegevuse. Ettevõte satub raskustesse, töötajad jäävad palgata, maksuvõlad kuhjuvad ning koostööpartnerid nõuavad inkassofirmade abil võlgu. Kilk kinnitab intervjuudes, et kõik on korras ning annab lubadusi võlad ära maksta. Ta torkab siia-sinna vihjeid, et ettevõtte juhtkond ei ole oma ülesannetega hakkama saanud. „Vaatame-mõtleme,“ ütleb ta sägakestele, kes küsivad, millal lubatud hüved saabuvad.

5. Toimuvad uued tehingud, mille käigus omandisuhe muutub, varad liiguvad ühtede juriidiliste isikute omandisse, võlad ja kohustused koonduvad teistesse. Võimalik on ettevõtete ümbernimetamine ning registreerimine kaugetesse maakondadesse (Nõva, Sillamäe). Matusemeeleolu süvendavad elukutselised „firmade matjad“ Aivar Tõnisson ja Silver Eensaar. Nende meeste ilmumine juhatuse liikmeks tähendab risti Kilgi järjekordse firma haual.

6. Algatatakse rida kohtuasju nii koostööpartnerite, võlausaldajate kui ka töötajate vastu. Häda heausksetele juhatajatele, kes on Kilgi suulise jutu peale mõne korralduse vormistanud: selle kinnimaksmist hakkab Kilk nüüd nõudma. Kohtuasjad jäävad venima. Kilk ei kommenteeri.

7. Tegevjuhtide ja äripartnerite vastu algatatakse erinevatel ette-käänetel kriminaalasjad, süüdistuste loetelu on pikk. Politsei otsib süüdistatavate kodud ja kontorid läbi (näiteks Pärnu sadama partneril Einmannil otsiti lisaks kontorile läbi ka kodu, auto ning isiklikud asjad), inimesi viiakse pikkadele ülekuulamistele. Enamik kaebustest ei pea paika.

8. Usalduse kaotuse või muu sarnase põhjuse tõttu vallandatakse ka Kilki ning tema ettevõtteid nõustanud advokaadid, kellele jäetakse maksmata teenustasu. Advokaatide vastu algatatakse kohtuasjad.

Silver Eensaar (üleval) ja nüüdseks kriminaalkorras karistatud Aivar Tõnisson (all) – mehed, kes ei põlga ka musta tööd.