Читать книгу Kaval Kilk ja kaksteist lolli - Tarmo Teeväli - Страница 5

Neid inimesi polegi nii vähe, kes on lasknud end Rein Kilgi lennukatest ideedest kaasa haarata, panustanud tema äridesse aastate jooksul oma aega, raha ja muid varasid ning lõpuks oma varadest ilma jäänuna ning alusetu avalduse põhjal algatatud kriminaalasjaga võideldes ajalehest loevad, et nemad ongi kõigis Kilgi hädades süüdi. Paljud neist on selle peale avameelselt protestinud intervjuudes Postimehele ja Äripäevale.

Kohtusse kaebamine, valesüüdistuste esitamine, tõkendite taotlemine ning sageli ka kuriteoteadete edastamine politseile, eesmärgiga majandus-likke eesmärke saavutada või kätte maksta, on viimastel aastatel olnud Rein Kilgi põhitegevus. Ühes mõni aeg tagasi antud intervjuus on ta ise seda tabavalt nimetanud „kuse kurnamiseks“.2

Tõsi, üks sellelaadne hagide ja kriminaalasjade süsteem on Kilgile kõvasti raha toonud – nimelt ähvardused Pärnu Sadama kaasaktsionäride Einmanni ja Pihelbu vastu (viimane neist lahkus elust tänavu, 2015. aasta kevadel). Kilgil õnnestus tagasi pöörata Pärnu Sadama aktsiate müük Endel Sifile ning saavutada kaasaktsionäri aktsiate pantimine oma ettevõtte kasuks. Sellest kirjutab meie raamatu vastav peatükk.

Kilgi tegevustel, tegematajätmistel, avaldustel, tunnistustel ja ütlemistel on kalduvus aja jooksul muutuda. Seega ei ole ka käesolev raamat veel viimase instantsi tõde. Toome lihtsalt välja olulisemad inimestega ümberkäimise nipid. Peab ju lollidelgi tekkima mingi järeldus oma nirust saatusest. Samuti ei mahu nende kaante vahele kohtuasjade käigus esile kerkinud kõik versioonid, sest nii uurijate kui ka advokaatide kulutatud töötundide arv on kujuteldamatult suur ning materjalide mahtu saab mõõta mitte lehekülgedes, vaid tsentnerites. Ainuüksi aastatel 2013–2015 on Kilgi algatatud valekaebuste peale kulunud hinnanguliselt üle 3000 tunni kohtute aega.