Читать книгу Just nii, härra seersant! - Timo Porval - Страница 6

Istusime sõbraga sauna ees terrassil. Ilm oli jälle ilus. Jagasime kahekesi eilsest peost alles jäänud üksikut õllepurki, mis vaheldumisi käest kätte käis. Olime rääkinud kõigest: tööst, suveplaanidest, naistest, unistustest. Mingil hetkel, kui hommikuse palava päikse käes istudes pikem vaikuse-hetk tekkis, ütles ta: „Noh, räägi siis.” Taipasin esialgu küsimusest kohmetudes vaid vastu küsida, et millest? „Mis tunne on siis jälle vabaduses olla?” vastas tema selle peale. „Ah jaa… Ajateenistust mõtled. Mis seal ikka…” Ja nii asusin ma talle rääkima oma lugu…