Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 14

0:2.1 (3.14) Arenevad surelikud loodud-olendid tunnevad vastupandamatut soovi väljendada oma piiratud arusaamu Jumalast sümbolitena. Inimese teadlikkus oma kõlbelisest kohusest ja tema vaimne idealism kujutavad endast väärtustasandit — kogemuslikku reaalsust —, mida on raske sümboliseerida.

0:2.2 (3.15) Kosmiline teadvus eeldab Esimese Põhjuse, ühe ja ainsa mittepõhjusliku reaalsuse tunnistamist. Jumal, Kõikne Isa, toimib kolmel Jumalus-isiksuse tasandil, mis on alam-lõpmatu väärtusega ja kus jumalikkuse avaldumine on vaid suhteline:

0:2.3 (3.16) 1. eelisikuline tasand—nagu Isa fragmentide, näiteks Mõttekohandajate teenistuses;

0:2.4 (3.17) 2. isikuline tasand—nagu loodud ja sünnitatud olendite arengukogemuses;

0:2.5 (3.18) 3. üliisikuline tasand—nagu teatud absoniitsete ja nendega seotud olendite ilmnenud eksistentsis.

0:2.6 (3.19) JUMAL on sõnaline sümbol, mis märgib Jumaluse kõiki isikustumisi. Igal Jumaluse toimimise isikulisel tasandil nõuab termin erinevat definitsiooni ja teda tuleb igal tasandil veel edaspidi ümber defineerida, sest seda terminit võib kasutada Jumaluse erinevate — kooskõlastatud või alluvate — isikustumiste märkimiseks; näiteks: Paradiisi Loojad-Pojad — kohalike universumite isad.

0:2.7 (4.1) Terminit „Jumal”, nii nagu meie seda kasutame, võib mõista:

0:2.8 (4.2) määrangu järgi—nagu Jumal-Isa;

0:2.9 (4.3) konteksti järgi—kui seda kasutatakse teatud kindlast jumalustasandist või -seosest kõneldes. Kui tekib kahtlusi sõna „Jumal” täpse tõlgendamise osas, on soovitatav see siduda Kõikse Isa isikuga.

0:2.10 (4.4) Termin „Jumal” märgib alati isiksust. Sõna „Jumalus” võib, aga ei pea märkima jumalikke isiksusi.

0:2.11 (4.5) Järgnevates kirjades kasutatakse sõna JUMAL järgmistes tähendustes:

0:2.12 (4.6) 1. Jumal-Isa—Looja, Juhtija ja Alalhoidja. Kõikne Isa, Jumaluse Esimene Isik;

0:2.13 (4.7) 2. Jumal-Poeg—Kooskõlastatud Looja, Vaimne Juhtija ja Vaimne Korraldaja. Igavene Poeg, Jumaluse Teine Isik;

0:2.14 (4.8) 3. Jumal-Vaim—Ühine Toimija, Kõikne Terviklikustaja ja Meele Annetaja. Lõpmatu Vaim, Jumaluse Kolmas Isik;

0:2.15 (4.9) 4. Ülim Jumal—aja ja ruumi tegelikustuv ehk arenev Jumal. Isikuline Jumalus, kes sidestatult teostab loodud-olendi ja Looja identiteedi kogemuslikku saavutamist. Ülim Olend tajub isiklikult jumalusliku ühtsuse saavutamist aja ja ruumi arenevate loodud-olendite areneva ja kogemusliku Jumalana;

0:2.16 (4.10) 5. Seitsmekordne Jumal—Jumaluse isiksus, kes tegelikult toimib ükskõik kus ajas ja ruumis. Paradiisi isikulised Jumalused ja nende loovad kaaslased, kes toimivad keskses universumis ja selle piiridest väljaspool ning võimsus-isikustuvad Ülima Olendina ajas ja ruumis toimuva ühendava Jumaluse ilmutamise esimesel, loodu tasandil. See tasand ehk suuruniversum on sfäär, kus toimub Paradiisi isiksuste aegruumiline laskumine vastastikuses seoses arenevate olendite aegruumilise tõusuga;

0:2.17 (4.11) 6. Viimane Jumal—superajas ja ületatud ruumis ilmnev Jumal. Ühendava Jumaluse avaldumise teine kogemuslik tasand. Viimane Jumal tähendab, et on saavutatud nende sünteesitud absoniitsete-üliisikuliste, aegruumi piire ületavate ja ilmnenud-kogemuslike väärtuste realiseerumine, mis koordineeruvad Jumaluse reaalsuse lõplikel loovustasandeil;

0:2.18 (4.12) 7. Absoluutne Jumal—aega ja ruumi ületavaid üliisikulisi väärtusi ja jumalikkuse tähendusi kogemusteks muutev Jumal, kes on praegu eksistentsiaalne Jumalus-Absoluudina. See on ühendava Jumaluse väljendumise ja avardumise kolmas tasand. Sellel ülilooval tasandil kogeb Jumalus isikustumispotentsiaali ammendumist; kohtab täiuslikku jumalikkust ning kogeb üksteisele järgnevail, ikka kõrgemail kellekski teiseks isikustumise tasandeil eneseilmutamisvõime ammendumist. Nüüd kohtab Jumalus Määratlematut Absoluuti, riivab teda ja kogeb samasust temaga.