Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 21

0:9.1 (12.4) Nii nagu Ülim Olend areneb samm-sammult talle eelnevast jumalikkusest, mis sisaldub suuruniversumit hõlmavas energia- ja isiksusepotentsiaalis, avaldub Viimane Jumal aegruumilised piirid ületanud tervikuniversumi jumalikkuse potentsiaalidest. Viimase Jumaluse tegelikustumine annab märku esimese kogemusliku Kolmsuse abso-niitsest ühinemisest ja tähendab ühtsustuvat Jumaluse laienemist loova eneseteostuse teisel tasandil. Tegu on Paradiisi absoniitsete reaalsuste tegelikustumise isiksuse-võimsuse ekvivalendiga, mis sünnib universumi kogemusliku Jumalusena aegruumiliste väärtuste ületamise käigus ilmnevatel tasanditel. Sellise kogemusliku arengu lõpuleviimine pakub lõplikku teenistus-saatust kõigile aegruumilistele loodud-olenditele, kes on Ülima Olendi lõpliku teostumise ja Seitsmekordse Jumala toe abil jõudnud absoniitsetele tasanditele.

0:9.2 (12.5) Viimane Jumal märgib isikulist Jumalust, kes toimib absoniitsetel jumalustasanditel ning aja ja ruumi piirid ületanud universumisfäärides. Sõna „viimane” tähistab Jumaluse enam kui ülimat ilmnemist. Piiritletud olendid mõistavad Kolmsuse ühildumist Ülimana, absoniitsed olendid mõistavad Paradiisi Kolmsuse ühildumist Viimasena.

0:9.3 (13.1) Kõikne Isa on areneva Jumaluse mehhanismi kaudu tegelikult hõivatud isiksuse koondamise ja võimsuse mobiliseerimise hiiglasliku ning hämmastava aktiga vastavatel universumi jumaliku reaalsuse piiritletud, absoniitsete ja koguni absoluutsete väärtuste tähendustasanditel.

0:9.4 (13.2) Paradiisi kolm esimest ja minevikult igavest Jumalust — Kõikne Isa, Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim — täienevad igaveses tulevikus isiksuslikult omavahel seostuvate arenevate Jumaluste — Ülima Jumala, Viimase Jumala ja võimalik, et ka Absoluutse Jumala — kogemusliku tegelikustumisega.

0:9.5 (13.3) Ülim Jumal ja Viimane Jumal, kes praegu kogemuslikes universumites arenevad, ei ole eksistentsiaalsed: nad pole igavesed minevikult. Neil on ainult igavene tulevik; nad on aegruumiliselt ja transtsendentselt igavikulised. Neil Jumalustel on ülimad, viimased ja võib-olla ka ülimad-viimased omadused, ent nende kogemusse kuulub ajalooline universumipäritolu. Neile ei tule iial lõppu, aga nendel kui isiksustel oli algus. Tõsi, nad on igaveste ja lõpmatute jumaluspotentsiaalide tegelikustumised, aga nad ise pole tingimusteta igavesed ega lõpmatud.