Читать книгу Narõmi kroonika 1930-1945. Küüditatute tragöödia - Vadim Makšejev - Страница 7

… Tunnistada, et epideemiate osas on Kargassoki rajoon praegugi halvas olukorras – tähniline tüüfus, rõuged ja kevade saabumisega vallandunud kõhutüüfus… Asustatud kohad ja veeallikad on äärmiselt reostatud, asustustihedus on liiga suur… Skorbuuti haigestumise osas on eriti halb olukord Sredne-Vasjugani komandantuuris, kus skorbuuti põeb umbes 30 protsenti elanikest.

TO UADK f. 206, n. 1, s. 1, l. 29.

Võim Narõmi ringkonnas kuulus ÜK(b)P ringkonnakomiteele. Siia esitasid informatsiooni olukorrast partei rajoonikomiteede sekretärid, siia laekusid ettekanded volinikelt, keda ringkonnakomitee oli lähetanud „allasutustesse” ühe või teise kampaania läbiviimiseks, siit, ringkonnakomiteest, tulid direktiivid: mida, millal ja mil viisil täita. Komitee karistas ja andis armu, võttis kohalt maha ringkonna rajoonide juhte, talle andsid aru kohalikud kohtu- ja karistusorganid. Seetõttu oli Narõmi tingimustes ÜK(b)P ringkonnakomitee võim praktiliselt piiramatu. Ringkonnakomitee saatis laiali ülesanded ja jaotuskavad metsa- ja viljavarumise, kalapüügi ja maksude kogumise kohta, kontrollis koole, lastekodusid, meditsiini, kaubandust ja sidet, jälgis „masside” meeleolu ja nende isiklikku elu, kes neid „masse” käsutasid.

Stalinlik juhtimisstiil, mis hoidis pidevalt pinges suuri ja väikseid juhte, kes omakorda avaldasid survet nendele, kes olid nende võimu all, oli omane kõigile parteiorganitele. ÜK(b)P Narõmi Ringkonnakomitee büroo istungite lehekülgede pikkused protokollid, mis on säilinud parteiarhiivis, kirendavad käskivas kõneviisis verbidest: „kohustada”, „võtta viivitamatult tarvitusele abinõud”, „rangelt hoiatada”, „võtta kohalt maha”, „võtta vastutusele”… Pidev surveavaldamine, alatasa pea kohal rippuv Damoklese mõõk… 1930. aastate alguses – kollektiviseerimine ja sellega seotud repressioonid, 1930. aastate keskel – „parteipuhastus”, „rahvavaenlaste” ja „kahjurite” otsimine, 1940. aastate alguses – sõda ja kõik sellega seonduv…

Ringkonnakomitee tööstiili kopeerisid kohtadel kõikvõimsad rajoonikomiteed. Nende koosseis ei olnud stabiilne, kaardipakki segati perioodiliselt: vahetusid ringkonnakomiteest saadetud sekretärid, vahetusid kohustuslikus korras parteibüroosse kuuluvad siseasjade ja riikliku julgeoleku organite kohalikud ülemad, vahetusid prokurörid ja rajooni täitevkomiteede esimehed. Võimu omav nomenklatuur, mõned üksteisest sõltumatud võimu omavad inimesed olid vajaduse korral valmis süüdistama üksteist… Kõik oli nagu kõige kõrgemal pool, eeskuju võeti kõiges.

Osastisvürstideks Narõmi rajoonide perifeerias olid külanõukogude esimehed ja asulate komandandid. Keegi neist oli ühtlasi valitud territoriaalse parteiorganisatsiooni sekretäriks – nii mõnigi kord koosnes selline parteiorganisatsioon vaid mõnest kohalikku eliiti kuuluvast inimesest. Võimu kehastavad kohalikud parteiorganisatsioonide sekretärid ja komandandid teatasid olukorrast rajooni keskusesse, seal „võeti tarvitusele abinõud” ja teatati ÜK(b)P ringkonnakomiteele, kes informeeris omakorda kõikides küsimustes kraikomiteed Novosibirskis, sealt kanti juba ette ÜK(b)P Keskkomiteele.

Üheksa kümnendikku dokumentidest, mille väljavõtted ma olen sellesse kogumikku koondanud, on endise Tomski oblasti parteiarhiivi, nüüdse Tomski Oblasti Uuema Ajaloo Dokumentatsiooni Keskuse dokumendid ja need käsitlevad Narõmi ringkonda selle olemasolu ajal – 1932. aastast kuni 1944. aastani. Kuivõrd partei võim laienes kõigele ja kõigile, siis annavad need tunnistused kõige täielikuma ettekujutuse sellest, mis tookord toimus ja millise hinnaga organisaatorid võidu saavutasid. Soovi korral võib kõike, mida siis tehti, kujutada kangelasliku „võitlusena ülesehitamise eest”, need, kes kunagi kirjutasid ettekandeid ja informatsioone, kes protokollisid koosolekuid, kes koostasid määrusi ja otsuseid – kõik nad on tahtmatult selle tunnistajad, mis selle võitluse taga varjul oli. Teooriaga õigustatud kuritegu jääb kuriteoks.