Читать книгу Moskva ja moskvalased - Владимир Гиляровский - Страница 8

1826. aasta Moskva aadressiraamatus võime majaomanike nimekirjast leida: „Svinjin, Pavel Petrovitš, riiginõunik, Pevtšeski põik 24, Mjasnitskaja linnaosa, Soljanka nurgal”.

Puškin on Svinjini värssidesse pistnud: „On siin ka Svinjin, Vene sitikas”²². Svinjin oli tuntud inimene: kirjanik, kollektsionäär ja muuseumipidaja. Hiljem andis linn Pevtšeski põigule tema nime.

Pevtšeski põigu teises otsas, mis tol ajal avanes suurele, jäärakutega liigestunud ja võsastunud jäätmaale, hulguste alalisele pesale, mida kutsuti „priipaigaks”, seisis otsekui kindlus taraga ümbritsetud majamürakas koos abihoonetega, mis kuulus kindralmajor Nikolai Hitrovole; tema omanduses oli kasutult seisev „priipaik” kuni praeguste Jauza ja Pokrovski bulvarini, mis tol ajal kandsid veel ühist nimetust: Valgelinna bulvar. Sellel bulvaril, nagu oli märgitud tollessamas aadressiraamatus, paiknes kindralmajor Hitrovo teine maja, nr 39. Siin elas ta ise, aga majas nr 24, „priipaigas”, elasid tema teenijad, asusid tallid ja keldrid. Sellel hiidsuurel maavaldusel tekkiski Hitrovo turg, mis sai nime selle metsiku häärberi omaniku auks.

1839. aastal suri Svinjin ning tema suur häärber ja härrastemajad läksid kaupmeeste Rastorgujevite valdusse, kes olid nende omanikeks Oktoobrirevolutsioonini välja.