Читать книгу Inimese õigus: abiks inimõiguste õpetajale ja huvilisele - Vootele Hansen - Страница 6

Tänapäeval on tekkinud vastuolu inimõiguste kaitse ja üle kolmesaja aasta tunnustatud rahvusvahelise õiguse vahel, mis keelab sekkumise suveräänse riigi siseasjadesse.

Kas riigi suveräänsuse austamine on suurem väärtus kui inimõiguste tagamine selles riigis? Kas inimõigusi rikkuva valitsuse vastane välispoliitika ja isegi sõda sellise valitsuse kukutamiseks on õigustatud, kui me lähtume inimeste võrdsusest, võõrandamatutest õigustest ja sellest, et valitsus saab oma võimu ja õiguspärasuse valitsetavatelt ning peab kaitsma oma kodanike õigusi? Jugoslaavia lagunemisel tekkinud riikide siseasjadesse sekkuti rahu ja inimõiguste kaitseks, kuid kaks aastakümmet varem toimunud Kambodža hirmuvalitsuse tegudesse ei sekkutud enne, kui Kambodža ründas enda naabrit, samuti totalitaarse valitsemiskorraga Vietnami.

Jõuga sekkumist inimõiguste kaitseks teises riigis on nimetatud humanitaarseks interventsiooniks. ÜRO põhikirja järgi peab jõu kasutamiseks olema julgeolekunõukogu luba, kuid selle saamine oleneb nõukogu liikmete, peamiselt vetoõigusega alaliste liikmete (Ameerika Ühendriigid, Hiina Rahvavabariik, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa) huvidest.

Kuigi enamik seadustes kuritegudena määratletud tegusid on kellegi inimõiguste rikkumised, eristatakse siiski inimsusevastaseid kuritegusid, mis on suunatud tervete inimrühmade vastu. Inimsusevastase kuriteo toimepanijaks on tavaliselt riik või riigivõimu taotlev rühmitus.

Küsimused:

1. Mis on inimõiguste tunnused?

2. Kuidas omandatakse inimõigused?

3. Kuidas on ajaloo jooksul inimõigusi kajastatud õigusaktides?

4. Millised raskused on seotud inimõiguste kaitsmise ja riikide suveräänsuse austamisega?