Читать книгу Inimese õigus: abiks inimõiguste õpetajale ja huvilisele - Vootele Hansen - Страница 7

Nüüdisaja Eestis on olulisemad inimõigused ja nende võimalikud piirangud kirjas põhiseaduses. Eesti põhiseaduse mahukaim peatükk on II peatükk "Põhiõigused, vabadused ja kohustused" oma 48 paragrahviga. Põhiõiguseid võib leida ka teistes peatükkides. Näiteks valimisõigus on sätestatud III, IV ja XIV peatükis. Põhiõigused on põhiseadusega tagatud inimese subjektiivsed õigused. See tähendab, et nende tagamiseks ja kaitseks võib üksikisik olenevalt õiguse sisust nõuda avalikult võimult nii tegevust kui ka tegevusetust. Nii ei tohi riik sekkuda kellegi perekonna- ja eraellu (§; 26), küll on aga õigus nõuda riigilt kaitset kolmandate isikute ebaseadusliku tegevuse korral (§; 13).

VABADUS

Põhiseaduse preambuli järgi on Eesti Vabariik rajatud vabadusele. Mitu põhiõigust kaitsevad üksikisiku individuaalset vabadust. Vabadus on meie teadlik valik midagi teha või tegemata jätta ning seejuures ei hinnata seda ei õigeks ega valeks. Taolist vabaduse käsitlust nimetatakse negatiivseks vabaduseks.

Vastandina on olemas ka positiivne vabadus – kohustus käituda õigesti ehk väärikalt.

Põhiseaduses nimetatud vabadused on negatiivsed vabadused. Nad kaitsevad ka eksliku valiku teinud isikut põhjendamatu sekkumise eest. Ekslikuks valikuks võivad olla ebaõnnestunud ettevõtmised või harjumused, mis pole harrastaja tervisele kasulikud, kuid on ohutud kaasinimestele ja pole keelatud. Vabadus võib olla õigusega tagatud, kuid tegelikud asjaolud ei pruugi võimaldada vabaduse kasutamist. Näiteks on kunst põhiseaduse järgi vaba, kuid inimesel võivad puududa selleks võimed. Samuti võib ettevõtlusvabaduse teostamiseks puududa raha.

Tegelikud asjaolud ei ole seotud põhiõigustega, sest puuduvad õiguslikud takistused, käsud ja keelud. Vabadusel põhineva õiguse kasutamiseks ei ole vaja avaliku võimu – riigi või kohaliku omavalitsuse – luba. Põhiseaduse vabadused tagavad inimese õiguse tegevuseks või tegevusetuseks ning vabaduse piiramist peab põhjendama. Seejuures peavad piirangute alused olema põhiseaduses nimetatud ja piirata saab ainult seadusega, mitte täitevvõimu otsusega.

Näiteks piirab tubakareklaami keeld informatsiooni vaba levitamist, kuid põhiseadus annab selleks aluse, mis on põhjendatud tervise kaitsega. Riigikogu keelas tubakareklaami reklaamiseadusega. Põhiseaduse kohaselt on inimesel subjektiivne õigus nõuda, et avalik võim tema vabadust põhjendamatult ei piira.