Читать книгу Pärija - Camilla Sten - Страница 15

Enne minu lahkumist ütles ema mulle, et seal on lihtsalt külm, külm, külm, et pean alati külmetamiseks valmis olema. Ta lasi mul kaasa pakkida paksud kampsunid ja andis enda sooja mantli minu õhukeseks kulunud mantli peale.

Aga selles majas on nii soe, et higi jookseb. Ma tunnen, et olen oma naha jaoks liiga suur, klompis ja paistes.

Me oleme juba neli päeva maal olnud ja ma ei tea, kuidas ma vastu pean. Siin ei saa isegi aknaid avada. Keegi on aknaraamid pikkade pintslitõmmetega üle värvinud, nii et need on täiesti kinni, ja kuigi ma tean, et see on kasutu, sikutan ma tulutult käepidet, kui nad on väljas järve ääres, panen lauba vastu kuuma klaasi ja jätan aknaruutudele rasvaseid plekke.

Ma pühin need ära, enne kui nad tagasi tulevad, nii et naine ei näeks.

Mees ütleb kogu aeg, et see on kõigi aegade kõige soojem suvi, ja näib sellest vaimustuses olevat, isegi kui ta lehvitab hommikusöögi ajal endale ajalehega tuult. Ma ei vasta, vaid lihtsalt naeratan. Ma tean, et mees arvab, et ma ei saa temast aru, kuid ma ei tea lihtsalt, mida ma peaks vastama.

Alguses olin ma vait, sest mul oli häbi oma kohmakate sõnade ning koledate ja vaevaliste lausete pärast. Ma olen alati olnud terane. Seda tavatsesid naabrid minu kohta öelda, kui ma väike olin. „Ta ei ole armas, aga ta on terane,“ ütlesid nad alati mu emale. „Sul on vedanud, et sul nii kiire taibuga tütar on. Kiire taibu ja kiirete jalgadega.“

Nüüd ei tunne ma end enam taibukana. Ma pole end siia tulekust saati taibukana tundnud.

Siin pole ma vaimukas. Siin ei naera keegi minu naljade üle ja kellelegi ei avalda muljet minu mõtted ega arutlused. Keegi ei taha isegi kuulda, mida mul öelda on. Kui ma olen vait, arvavad nad, et ma ei saa aru, ja kui ma räägin, kuulevad nad ainult, kuidas sõnade rõhk on vale, ja arvavad, et ma olen ohmu.

See siin pole see uus elu, mida mu ema mulle soovis. See pole uus võimalus.

Ma olen sellel maal ainult neli kuud olnud ja ma tean, et pean vastu pidama, aga jumal küll, ema, ma tahan lihtsalt koju tagasi sõita.

Ma soovin, et ma saaks jälle koju sõita.