Читать книгу Dekameron - Giovanni Boccaccio - Страница 18

On lõppenud Dekameroni esimene päev, algab teine päev, kus Filomena juhtimisel räägitakse inimestest, kes mitmesugustesse sekeldustesse sattudes vastu ootust siiski õnnelikult pääsevad.

Juba oli päike oma valgusega kuulutanud kõikjal uut päeva, mida tunnistasid ka haljail okstel rõõmsalt laulvad linnukesed. Juba olid ka kõik daamid ja kolm noormeest üles tõusnud ja aeda läinud, kus nad kaua sellega aega viitsid, et kasteses rohus aeglaselt ringi jalutasid ja ilusaid pärgi punusid. Nagu eile, nõnda talitasid nad ka täna: einetasid, kui oli veel jahe, seejärel tantsisid veidi aega ja läksid siis puhkama; kella kolme paiku tõusid nad üles ja läksid vilusale muruplatsile, nagu kuninganna oli käskinud, ja istusid tema ümber maha. Loorberipärg peas, seisis sihvaka kuju ja ilusa näoga Filomena veidi aega püsti, heitis pilgu üle kogu seltskonna ja käskis siis Neifilel jutujärjega algust teha. See hakkaski kohe rõõmsalt jutustama, ilma et oleks mingit sissejuhatust teinud.