Читать книгу Rikas laps, tark laps - Robert T. Kiyosaki - Страница 19

Kui öeldakse, et kellelgi on kõrge IQ, mida see siis tähendab? Mida inimese IQ mõõdab? Kas kõrge IQ tagab edu saavutamise? Kas kõrge IQ tähendab, et inimene saab rikkaks?

Kui ma käisin 4. klassis, teatas õpetaja klassile: „Õpilased, meil on au omada endi seas geeniust. Ta on väga andekas laps ja tal on väga kõrge IQ.” Ta jätkas, et üks mu parimaid sõpru Andrew on üks helgema peaga õpilasi, keda tal on olnud au õpetada. Selle hetkeni oli Sipelgas Andy, nagu me kõik Andrew’d kutsusime, lihtsalt üks tavaline poiss klassis. Me hüüdsime teda Sipelgas Andyks, sest ta oli lühikest kasvu ja kandis paksude klaasidega prille, mis muutsid ta putuka sarnaseks. Nüüd pidime hakkama kutsuma teda Tarkpea Sipelgas Andyks.

Kuna ma ei teadnud, mida tähendab IQ, tõstsin käe ja küsisin õpetajalt: „Mida IQ tähendab?”

Õpetaja pomises natuke endamisi ja vastas: „IQ on intelligentsus­kvoot.” Seejärel heitis ta mulle vihase pilgu, küsides vaikselt: „Kas sa nüüd tead, mida IQ tähendab?”

Häda oli aga selles, et mul polnud ikka õrna aimugi, mis asi IQ on, seega tõstsin uuesti käe. Õpetaja püüdis küll minust igati mitte välja teha, aga lõpuks pöördus minu poole ja küsis äärmiselt venitatud toonil: „Jah. Mida sa seekord teada tahad?”

„Te ütlesite, et IQ on intelligentsuskvoot, aga mida see tähendab?”

Ta pomises jälle kannatamatult. „Ma ütlesin teile, et kui te ei tea millegi definitsiooni, siis vaadake see järele. Võta nüüd sõnaraamat ja vaata see ise järele.”

„Hästi,” kostsin laialt naeratades, mõistes, et ka õpetaja ei tea IQ definitsiooni. Kui ta oleks seda teadnud, oleks ta selle kogu klassile uhkelt ette kandnud. Me teadsime, et kui õpetaja ei tea midagi, siis ei tunnista ta seda iial, vaid käsib meil järele vaadata.

Leidnud lõpuks sõnaraamatust sõna „intelligentsuskvoot”, lugesin definitsiooni valju häälega ette. Tsiteerisin täpselt: „Nimisõna (1916): arv, mida kasutatakse inimese nähtava suhtelise intelligentsuse väljendamiseks ja mis saadakse standardtesti põhjal kindlaks määratud vaimse vanuse jagamisel kronoloogilise vanusega ning selle korrutamisel 100-ga.” Kui ma lõpetasin definitsiooni lugemise, tõstsin pilgu ja kurtsin: „Ma ei saa ikka aru, mida IQ tähendab.”

Õpetaja kõrgendas masendatult häält ja pahandas: „Sa ei saa aru, sest sa ei taha aru saada. Kui sa ei saa sellest aru, pead ise asja uurima.”

„Aga te ise ütlesite, et see on tähtis,” sähvasin vastu. „Kui see on teie arvates tähtis, siis võiksite vähemalt seletada, mida see tähendab ja miks see on tähtis.”

Sel hetkel tõusis Sipelgas Andy püsti ja ütles: „Ma seletan seda klassile.” Ta ukerdas oma pingist välja ja suundus klassi ette tahvli juurde. Siis kirjutas ta tahvlile:

18 (vaimne vanus)	× 100 = 180 IQ
10 (kronoloogiline vanus)

„Seega peetakse mind geeniuseks, sest ma olen 10-aastane, aga testi tulemus vastab 18-aastase omale.”

Klass istus mõnda aega vaikselt, seedides infot, mille Andy oli äsja tahvlile kirja pannud.

„Ehk teisiti öeldes: kui inimene ei suurenda vanemaks saades oma õppimisvõimet, võib tema IQ kahaneda,” tähendasin.

„Just nii ma seda tõlgendaksingi,” sõnas Andy. „Ma võin küll olla praegu üliandekas, aga kui ma ei suurenda oma teadmisi, kahaneb mu IQ iga aastaga. Vähemalt see võrrand tähendab seda.”

„Nii et täna võid sa olla geenius, aga homme lollike,” ütlesin naerdes.

„Väga naljakas,” osatas Andy. „Kuid täpne. Aga mul pole tarvis siiski muretseda, et sa mu üle lööd.”

„Küll ma sulle pärast kooli näitan!” põrutasin vastu. „Saame korvpalli­platsil kokku ja vaatame, kummal on kõrgem IQ.” Selle peale puhkesin naerma ja kogu ülejäänud klass naeris kaasa. Sipelgas Andy oli üks mu parimaid sõpru. Me kõik teadsime, et ta on tark, ja me teadsime ka, et temast ei saa kunagi head sportlast. Aga kuigi ta ei saanud kunagi pallile pihta ega suutnud seda püüda, kuulus ta siiski kindlalt meeskonda. Lõppude lõpuks selleks ju sõbrad ongi!