Читать книгу Rikas laps, tark laps - Robert T. Kiyosaki - Страница 20

Niisiis, kuidas mõõta inimese rahanduslikku IQ-d? Kas seda mõõdetakse palgaga, inimese netoväärtusega, autoga, millega ta sõidab, või hoopis maja suurusega?

Mõni aasta hiljem, pikka aega pärast arutelu Sipelgas Andy andekuse teemal, pärisin rikkalt isalt, mida tema arvates rahanduslik IQ tähendab. Ta vastas kähku: „Rahanduslik intelligentsus ei seisne selles, kui palju sa teenid, vaid selles, kui palju raha sulle alles jääb ja kui kõvasti see raha sinu heaks tööd teeb.”

Kuid aja möödudes täiustas rikas isa oma rahanduslik intelligentsuse definitsiooni. Ta ütles kord: „Sa tead, et su rahanduslik intelligentsus suureneb, kui sinu vanemaks saades ostab su raha sulle rohkem sõltumatust, õnne, tervist ja valikuid elus.” Edasi seletas ta, et paljud inimesed teenivad vanemaks saades rohkem raha, ent samas saab nende raha eest osta vähem sõltumatust – vähem sõltumatust tähendab suuremaid arveid, mida on tarvis tasuda. Rikka isa meelest ei olnud see finantsiliselt intelligentne. Ta seletas ka, et näeb palju inimesi suurt raha teenimas, kuid see raha ei tee neid õnnelikumaks. Tema jaoks ei olnud see finantsiliselt intelligentne. „Milleks töötada raha pärast ja olla õnnetu?” Ta ütles: „Kui sa pead töötama raha pärast, siis leia võimalus, kuidas töötada ja olla õnnelik. See ongi rahanduslik intelligentsus.”

Kui jutt läks tervisele, ütles rikas isa: „Liiga paljud inimesed rügavad liiga kõvasti raha eest ja tapavad ennast seda tehes aeglaselt. Milleks rügada, ohverdades nii iseenda kui ka oma pere vaimse ja füüsilise heaolu? See ei ole rahaliselt arukas.” Tervisega seoses ütles ta veel: „Ei ole olemas sellist asja nagu ootamatu infarkt. Infarkti ja teiste haiguste, nagu vähk, arenemine võtab aega. Neid põhjustavad pikaajaline liikumisvaegus, kehv toitumine ja vähene rõõm elus. Nendest kolmest on vast vähene rõõm kõige suurem infarkti ja haiguste põhjus. Liiga paljud inimesed mõtlevad, kuidas rohkem tööd teha, selle asemel et lubada oma ellu rohkem rõõmu ja nautida seda suurt kingitust, mis elu on.”

Valikutest rääkis rikas isa järgmist: „Ma tean, et lennuki esimene klass jõuab kohale samal ajal kui tavaklass. Küsimus pole selles. Küsimus seisneb hoopis selles, kas sul on võimalus valida lennukis esimese ja tavaklassi vahel. Enamikul tavaklassis reisijatest see valikuvõimalus puudub.” Edasi seletas rikas isa, et rahanduslik intelligentsus annab inimesele rohkem võimalusi, öeldes: „Raha on võim, sest rohkem raha annab sulle rohkem võimalusi.” Kuid mida vanemaks rikas isa sai, seda rohkem rõhutas ta õppetundi õnnest. Kui ta elupäevade lõpp üha lähenes ja tal oli rohkem raha, kui oli osanud unistada, kordas ta ikka: „Raha ei tee sind õnnelikuks. Ära kunagi arva, et koos rikkusega saabub ka õnn. Kui sa pole rikkakssaamise ajal õnnelik, siis pole sa tõenäoliselt õnnelik ka siis, kui oled rikas. Seega, ükskõik kas sa oled rikas või vaene, hoolitse selle eest, et oleksid õnnelik.”

Need teist, kes on lugenud mu teisi raamatuid, saavad aru, et mu rikas isa ei mõõtnud rahanduslikku IQ-d tavapärase rahalise mõõdupuu alusel. Ehk teisiti öeldes: ta ei pööranud kunagi liiga suurt tähelepanu olemasoleva raha hulgale, oma netoväärtusele või investeerimisportfelli suurusele. Kui ma peaksin määratlema, mida ta rahandusliku intelligentsuse eest endale osta sai, siis oleks see vabadus.