Читать книгу Rikas laps, tark laps - Robert T. Kiyosaki - Страница 8

Tööstusajastu reeglid olid, et käi koolis, õpi hästi, otsi endale turvaline, kindel, hüvedega töökoht ning tööta sellel kogu elu. Umbes 20 aasta pärast jääd pensionile ja ülejäänud elu hoolitsevad sinu eest ettevõte ning riik.

Infoajastul on reeglid muutunud. Praegused reeglid on, et käi koolis, õpi hästi, otsi endale töökoht ning siis säilita ennast selle töökoha jaoks. Otsi uus ettevõte ja töökoht ning säilita. Otsi uus ettevõte ja töökoht ning säilita, kusjuures looda ja palveta, et sul on raha kõrvale pandud piisavalt palju, mida jätkub kauemaks kui 65. eluaastaks, sest sa elad märksa kauem.

Tööstusajastut määratles Einsteini teooria E = mc². Infoajastut määratleb aga Moore’i seadus, millest sündis praegune ideoloogia, et info hulk kahekordistub iga 18 kuuga. Ehk teisiti öeldes: muutustega sammupidamiseks tuleb praktiliselt iga 18 kuu tagant kõik ümber õppida.

Tööstusajastul olid muutused aeglasemad. Selle väärtus, mida inimene läks kooli õppima, kestis kauem. Infoajastul vananevad teadmised väga kiiresti. See, mida te õppisite, on oluline, kuid veelgi olulisem on, kui kiiresti te õpite, muutute ja kohanete uue infoga.

Mu ema ja isa kasvasid mõlemad üles Suure Depressiooni ajal. Nende jaoks oli turvaline töökoht kõige tähtsam ja sellepärast oli nende hääles alati väikene paanika, kui nad ütlesid: „Sa pead koolis käima, et saada turvaline, kindel töökoht.” Kui te pole veel märganud, siis tänapäeval on töökohti küllaga. Probleem on mitte maha jääda, sest te vananete oma praegusel töökohal töötades.

Teisi vähemmärgatavaid, ent tähendusrikkaid erinevusi ajastute vahel.

Tööstusajastul vastutas inimese pensioniplaani eest tööandja.

Infoajastul vastutab selle eest töötaja. Kui teil saab pärast 65. eluaastat raha otsa, siis on see teie, mitte ettevõtte mure.

Tööstusajastul muutus inimene vananedes väärtuslikumaks.

Infoajastul inimese vananedes tema väärtus aga kahaneb.

Tööstusajastul olid inimesed kogu elu palgalised töötajad.

Infoajastul on järjest rohkem inimesi vabad agendid.

Tööstusajastul õppisid targad lapsed arstideks ja juristideks. Nad teenisid suurt raha.

Infoajastul teenivad suurt raha sportlased, näitlejad ja muusikud. Paljud arstid ja teised kutselised teenivad tegelikult vähem kui tööstusajastul.

Tööstusajastul võis loota riigi abile, kui inimene ja ta perekond jäid rahahätta.

Infoajastu algusest kuuleme, kuidas üha rohkem poliitikuid lubab sotsiaalkindlustust ja teisi riigi tagatud kindlustusprogramme päästa. Teie ja mina teame aga, et kui poliitikud hakkavad millegi päästmiseks lubadusi jagama, siis on tõenäoline, et päästmist vajavad asjad on juba lootusetud.

Muutustele osutatakse tavaliselt vastupanu. Kuid viimastest aastatest on tuua palju näiteid ka sellest, kuidas inimesed tunnevad ära muutuste perioodil esilekerkivad võimalused.

1 Bill Gatesist sai maailma rikkaim mees, sest vanemad mehed IBM-is ei märganud turu ja reeglite muutumist. Kuna vanematel juhtivtöötajatel jäid need muutused märkamata, kaotasid IBM-i investorid sõna otseses mõttes miljardeid dollareid.

2 Praegu on meil 20-aastaste loodud infoajastu ettevõtted, mis ostavad ära 45-aastaste juhitud tööstusajastu korporatsioone (kaks näidet on AOL ja Time Warner).

3 Tänapäeval saavad 20-aastastest miljonärid, sest 45-aastased juhtivtöötajad ei näinud neid võimalusi, mida nägid 20-aastased.

4 Tänapäeval on meil 20-aastased ennast ise üles töötanud miljonärid, kes pole kunagi omanud töökohta, ning samal ajal on meil 45-aastased, kes alustavad otsast peale, õppides uue ameti jaoks ümber.

5 Räägitakse, et lähemas tulevikus siirduvad inimesed on-line’i ja teevad töökohtadele pakkumisi, mitte ei taotle töökohti. Räägitakse, et inimesed, kes soovivad töökohta pikemaks ajaks kui aastaks (suurem kindlus), peavad selle kindluse eest vähema rahaga nõus olema.

6 Selle asemel et loota hea töökoha leidmisele mõnes suures ettevõttes, alustab üha rohkem tudengeid ühiselamutoas oma äri. Harvardi ülikoolis on koguni eraldi osakond, mis aitab tudengeid nende inkubaatorfirmade arendamisel – seda reklaamitakse kui äri ülesehitamise abi, kuid usutavamalt on selle eesmärk stimuleerida üliõpilasi õpinguid jätkama.

7 Samal ajal teenivad ühe Ameerika suurima tööandja töötajad sedavõrd vähe, et võivad taotleda toidutalonge. Mis nendest töötajatest saab, kui nad ei suuda enam vanuse tõttu töötada? Kas nende haridus oli piisav?

8 Koduõpe ei ole enam alternatiivhariduse kõrvaline vorm. Tänapäeval kasvab kodus haridust saavate laste arv 15% aastas.

9 Järjest rohkem lastevanemaid otsib teisi õpetamissüsteeme, nagu näiteks katoliku süsteem, Waldorfkool või Montessori metoodika, lihtsalt selleks, et nende laps ei satuks riigi juhitud iganenud haridussüsteemi, mis ei rahulda nende lapse vajadusi. Järjest rohkem lastevanemaid jõuab arusaamisele, et nende lapse varane haridus on lapse arengule sama tähtis kui kõrgharidus.Super Camp on lühiajalisem intensiivne õpikeskkond, kus rakendatatakse moodsaimaid õpetamismeetodeid, et parandada eksamitulemusi ja tõsta teismeliste enesekindlust. Seda rahastab Learning Forum ja selle kodulehekülje aadress on www.supercamp.com.

10 Lihtsalt öeldes: infoajastu kutsub esile majandusmuutusi, mis suurendavad järsult rikaste ja vaeste vahelist lõhet. Ühtedele on need muutused õnnistuseks, teiste jaoks tähendavad need tulevased muutused needust, kolmandatele ei lähe need aga üldse korda. Nagu mu rikas isa ütles: „Ühed panevad asju toimuma, teised vaatavad asjade toimumist kõrvalt pealt ja kolmandad küsivad: „Mis toimus?””