Читать книгу Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil - Seppo Zetterberg - Страница 11

JOHAN PHILIP PALMÉN TALLINNA TOOMKOOLIS 1823–1824
Hüvastijätt Toompeaga

Оглавление

Kui õpingud hakkasid lõppema, rõhutas isa Jannele viisakat käitumist lahkumisel: „Tervita lugupidavalt oma pererahvast ja muid tuttavaid ja kui oled valmis koju tulema, ära unusta jätta jumalaga oma õpetajatega ja nende tuttavatega, keda peaksid südamlikult ja viisakalt tänama kõige hea eest, mida nad sulle on osutanud.”61

Minek oligi juba ukse ees. Juhataja Wehramanni poolt 30. juunil (vana kalendri järgi) 1824 alla kirjutatud tunnistusel loetleti need ained, mida Johan Philip Palmén oli õppinud. Lõpuks andis Wehrmanni ilusa kinnituse noore soomlase edukusest: „Kiiduväärse usinusega on ta nimetatud ainetes edenenud väga tähelepanuväärselt.”

Otsustades kirjavahetuse järgi, näib, et kuigi kontaktid Tallinna-aegsete koolikaaslastega katkesid siis, kui Palmén oli tagasi Soome läinud, mäletas ta tänumeeles oma õpinguid Ritter- und Domschules. Kui 1892. aastal koostati kooli ajalugu, saatis ta teose koostajale Paul Kügelgenile teateid nende õpilaste kohta, kes olid pärit Soomest. Ta kirjutas, et teeb seda meelsasti, sest õpetus, mida ta ise oli koolis saanud, on tal ikka veel selgelt meeles. Tema meelest oli eriti tore saada niisugune nimekiri, et selle abil võiks meenutada vanu häid kaaslasi.62

Üsna samamoodi meenutas oma kooliaastaid sealsamas ka akadeemik K. E. von Baer: „Mälestused minu kooliajast Tallinna Ritter- und Domschules on ühed meeldivamad minu elus.”63

Mis juhtus pärast Tallinnast naasmist? 1824. aasta sügissemestrit alustas Johan Philip Palmén Soome juhtivas koolis, Turu katedraalikoolis koos Atte Hisingeriga ja A. J. Wenngren oli jälle poisse valvamas. Vanemas eas rääkis Palmén, et üleminek Tallinna moodsast Toomkoolist Turu katedraalikooli oli tema meelest kui hüpe keskaega. Tallinnas olid Euroopa tippõpikud ja kasutati psühholoogiliselt tarku ja humaanseid õpetamismeetodeid. Veel premeeriti õpilasi nende oskuste eest kohe ja sellel erilisel viisil, et nad võisid olla eri ainetes erinevates klassides.64

Kui Palmén oli 1827. aastal Turu katedraalikooli lõpetanud, oli tal ees peadpööritav karjäär, mis tõstis ta Soome suurvürstiriigi tingimatu eliidi sekka.

Vana vabahärra ja senaator suri 1896. aasta juuni lõpus oma suvituskohas Lilla Bodö saarel Espoos – see oli vaid kiviviske kaugusel paigast, kus ta 73 aastat varem juunis 1823 ootas sääskede käes õngitsedes seda väikest jahti, mis pidi ta viima üle Soome lahe jätkama suvevaheaja järel õpinguid Tallinna Ritter- und Domschules.

61

H. J. Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 23.6.1824.

62

Palmén 1915, lk 16–17.

63

Baer 1865, lk 66.

64

Palmén 1915, lk 16–18.

Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil

Подняться наверх