Читать книгу Välisminister - Urmas Reinsalu - Страница 6

Teine teema, mis kinnitas minu veendumust, et ka riikidevahelistes suhetes tuleb kaitsta oma seisukohti, oli EL-i vihakõne raamotsus. See oli Eestile kingitus 2007. aastast toonaselt justiitsministrilt Rein Langilt, kes selles raamotsuses EL-i justiitsministrite tasemel kokku leppis. Kui ma 2015. aastal justiitsministriks sain, siis esimene asi, mille asjus toonane kantsler Norman Aas ning kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri minu juurde tulid, oli küsimus, mis selle määrusega teha. Selle rakendamise seadust olid minu eelkäijad juba aastaid keerutanud nagu kuuma kartulit. Andres Anvelti ajal oli seaduseelnõu saanud valmis, aga siis tuli Jürgen Ligi skandaal seoses sisserändaja pojaga, mis tähendas, et sotsid ei tahtnud viha­kõneseadust kohe pärast seda välja saata, et vältida muljet, nagu oleks see Ligi suukorvistamise seadus. Keerutasin seda mina­gi pöialde vahel. Ametnikid kinnitasid, et kohe-kohe saadetakse Euroo­pa Komisjoni õigusasjade direktoraadist kuri kiri rikkumis­menetluse alustamise kohta.

Nagu elus ikka tekkis selles olukorras lahendus hoopis mujalt. EL-is oli tõhustatud koostööna asutamisel uus asutus, Euroopa Prokuratuur. Selle asutuse mõte oli survestada Euroopa tasemel rahvuslikke uurimisasutusi jõudsamalt tegelema EL-i vahendite maksupettustega, mille puhul olid kurikuulsad eriti viimase finantskriisi ajal mitmed Vahemere-äärsed riigid.

Eestil sellega mingeid probleeme ei olnud, ka meie peaprokurör Lavly Perling suhtus asjasse tõrksalt, nähes selles mingit pidi sekkumist nende asjadesse. Asja tõsiseltvõetavuse huvides oli vaja kokku saada vähemasti 20 EL-i riiki. Tallina saabus mind veenma toonane EL-i justiitsasjade volinik Vera Jourova. Teise teemana võttis ta lauale vihakõnemääruse. Ütlesin talle omavahel, et mul on kaks tingimust: „Esiteks, selgita asi ära meie pea­prokurörile. Teiseks, viska see vihakõnemääruse rikkumismenetluse kiri kapi taha.“ Nii faktiliselt juhtuski. Eesti on selle prokuratuuri liige, paar Eesti prokuröri saavad kõrgemat palka, Jourova sai oma tahtmise ning kuni läinud aasta lõpuni valitses vaikus. Nüüd aga seadis Ursula von der Leyeni komisjon oma tööplaanis uued ülesanded ja meie asi kaevati kuskilt laekast välja koos Rumee­niaga ja Eesti sai kirja rikkumismenetluse kohta. Oma välisministriameti viimase allkirjana saatsin Euroopa Komisjonile meie valitsuse vastuse, mis on ühemõtteline: Eesti täidab kõiki vajalikke nõudeid ja mingiks täiendavaks sõnavabaduse kriminaliseerimiseks pole Eestil tarvidust. Nukker oli näha, et opositsioonis olles tormas Reformierakond kohe Euroopa Komisjoni nõudmist täitma ja esitas parlamendi menetlusse eelnõu, mis täiesti sürrealistlikus sõnastuses näeb ette avalikku korda (ähmane mõiste selles kontekstis) rikkuva vihakõne eest kuni kolmeaastase vangistuse.