Читать книгу Välisminister - Urmas Reinsalu - Страница 7

Tõsine poleemika kerkis valitsuses üles seoses sellega, et Donald Trump otsustas mitte vetostada Kongressi resolutsiooni tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. ÜRO Peaassambleel algatati USA tegevust hukka mõistev resolutsioon. USA suursaadik ÜRO juures pöördus liitlasriikide poole tungiva palvega mitte toetada seda resolutsiooni.

Sellistes küsimustes langetab hääletuse üle otsuse välisminister. Kui EL-i riikidel on ühine positsioon välja kujunenud, siis nii käitutakse. Jeruusa­lemma küsimuses oli aga teada, et ligi veerand EL-i liimesriikidest ei kavatse Ühendriike hukka mõistva avaldusega ühineda. Tegin sellekohase ettepaneku valitsuse koridoris ka Sven Mikserile, kes vastas mulle ähmaselt. Seepeale palusin peaminister Ratast panna hääletamise küsimus valitsuse päevakorda. Sama päeva õhtul valitsus arutaski teemat, kuid minu ette­panek mitte hääletada USA vastu ei leidnud toetust.

Hiljem põhjendasin seda Postimehele: „Tegin selge ettepaneku välis­ministrile, et juhul kui EL-i riigid ühtset positsiooni ei kujunda, siis Eesti ei peaks hääletama. Välisminister võttis mu seisukoha teadmiseks.“ Selgitasin Postimehele, et olnuks ratsionaalne oma vana sõbra palvele vastu tulla ja mitte osaleda hääletamisel. „Mitte seetõttu, et vastasel juhul hakkaks USA mingit kiusu ajama, vaid seetõttu, et sõpra tuntakse hädas ja kogu lugu. Meil on võrreldes paljude teiste maailma riikidega eriline suhe. Liiga kiirelt unustame USA sõnastatud mittetunnustamispoliitika 50 aastat ja tõttame hinnanguid andma sellises keerulises ja tundlikus küsimuses,“ sedastasin Postimehele. Märkisin, et küsimus ei olnud rahvusvahelise kogukonna jaoks sugugi üheplaaniline ning hääletamata jätsid ka näiteks Kanada ja Austraalia.

Mõistsin hukka ka kõlanud argumendi saada Julgeolekunõukogu kampaanias USA-vastaste riikide hääli: „Nii nagu meil oleks praegu veider nende riikide käitumist hukka mõista, poleks resolutsiooni toetanud riigid seda teinud kuidagi ka Eesti suhtes. On kuluaaris väidetud, justkui selline hääletus aitaks korjata meil Ameerika-vastaste riikide hääli Julgeolekunõukogu liikme kampaanias. Sellise filosoofiaga kaasa minna oleks enam kui kahtlane ja võiks meid viia suisa rahvuslike julgeolekuhuvidega vastanduvatele positsioonidele.“

Mikser vastas mulle Postimehes: „Ma ei usu, et see nüüd muutub valit­suse sees suureks mõraks. Eile kabineti istungil arutasime seda küsimust, kus Urmas Reinsalu ka oma eriarvamust väljendas. Aga peaministri juhis, samuti nagu minu ettepanek, oli lähtuda Euroopa (Liidu) ühisest positsioonist, mida väljendati ka hiljutisel Ülemkogul ja nii ka tegime.“

Tegelikkuses ei hääletanud EL-i riigid ühtselt, tervelt kuus liikmesriiki ei hääletanud USA vastu ja nendega ei juhtunud muidugi midagi. See oli riikide suveräänne otsus. Kokku anti hääletusel 128 poolt- ja üheksa vastuhäält, 35 riiki jäid erapooletuks ning 21 riiki ei võtnud hääletusest osa. Eesti hääletas paraku Trumpi avalduse vastu.