Читать книгу Välisminister - Urmas Reinsalu - Страница 8

Eraldi huvitav poleemika Eesti seisukohtade suhtes tekkis seoses välis­minister Sven Mikseri 2019. aasta välispoliitika kõnega Riigikogus. Vastavalt protseduurile esitab välisminister selle kõigepealt valitsusele.

Lugedes seda kõnet torkas mulle silma sõna natsionalism kasutamine halvustavas kontekstis: „Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalis­mi, autokraatia, natsionalismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega?“ Kuidagi meenusid selle retoorika pruukimisel mulle ajad, kui Rävala puiestee kandis veel Lenini nime. Avasin selle päeva­korrapunkti arutelu valitsuse istungil ning palusin see termin halvustavas kontekstis kõnest kõrvaldada. Just rahvuslike (ehk siis Mikseri sõna­kasutuses natsionalistlike) huvide kaitse peaks olema välispoliitika keskne ülesanne, seda muidugi teiste riikidega koostööd tehes. Valitsuse istungil Mikserit polnud, arenes pikem sõnavahetus Indrek Saare kui toonase sotside valitsus­delegatsiooni juhi ja kultuuriministriga. Poleemika katkestas Jüri Ratas, kes palus mul saata selles küsimuses välisministrile kiri.

Selles kirjas Mikserile andsin teada, et palusin istungil avada arutelu ettekande üle, sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionalismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega, nagu autokraatia, mõjusfääride väärtustamine ja isolatsionism. Lisasin, et ei ole rahvusluse sellise käsitlusega absoluutselt nõus. Eesti keele tähenduses on natsionalism rahvuslus. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ määratleb natsionalismi ehk rahvuslust kui samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunde ilmingut, mis on suunatud oma rahvuse säilitamisele ja põlistamisele.

Rõhutasin oma kirjas, et rahvusluses pole mitte midagi halba. Riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramisõiguse idee on aluseks täna­päevasele rahvusvaheliste suhete süsteemile, tänu millele oli Eestil võimalik iseseisvus taastada. Seega on rahvusluse käsitlemine probleemina Eesti välispoliitika jaoks kas sisuliselt väär või on sõnale natsionalism omistatud eesti keeles mittepruugitav tähendus.

Eesti on rahvusriik ja rahvuslus on rahvusriigi rahva jaoks enese­teostuse normaalsus. Kirja lõpus tegin Mikserile ettepaneku oma ette­kannet muuta.

Mikser kommenteeris ERR-ile, et räägib välispoliitikast ega kavatse kõnes sisepoliitilisi avaldusi teha. Kuid just välispoliitika ja rahvuslike huvide seost minu protest puudutaski.