Читать книгу Dr Levini tervisenõuanded. Tervisest ja toitumisest kogu perele - Adik Levin - Страница 11

Sünnitajate keskmine vanus on Eestis viimaste aastatega tõusnud, nagu enamikus arenenud riikides. Esmasünnitajate keskmine vanus 1992. aastal oli 22,7.

2011. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus juba 26,5 aastat. Korduvsünnitajate keskmine vanus oli 1992. aastal 28,3 ja nüüdseks on see vanus tõusnud juba 31,4 aastani.

Vanasti arvati, et lapsed tuleb sünnitada väga noorelt, kuid elu on näidanud, et ka väga noortel sünnitajatel sünnib haigeid lapsi. Ent selleski statistikas oleme liikunud õiges suunas: kui 1992. aastal ulatus alla 19-aastaste sünnitajate osamäär Eestis üle 11% kõikidest sünnitajatest, siis 2007. a oli see määr kõigest 5,4%.

Hea meel on, et seksuaalkasvatus on Eestis viimastel aastakümnetel kõvasti paranenud ja liiga noori emasid ei ole enam kuigi palju.

Paljudes Aasia, Kesk-Aasia, Aafrika riikides on naistel nn krooniline rasedus, sest neil puudub oskus ja võimalus rasedusest hoiduda, sageli keelab raseduse katkestamist religioon.

Kui ma noore arstina Kasahstanis Uralski oblasti haiglas töötasin, siis polnud harv juhus, kui pidin ravima last, kes oli pere üheksas või kümnes laps, kusjuures ema oli vaid 28-aastane! Mäletan juhtumit, mil öösel toodi haiglasse üks raskesti haige laps. Osutasin talle abi ja kui istusin haiguslugu vormistama, märkasin, et minu ees istub „vanaema”. Kui aga selgus, et tegemist on lapse emaga ja ta on sama vana kui mina, sain hämmeldusest täiesti virgeks. Uni oli kadunud! See juhtus minu esimese valve ajal pärast Kasahstani saabumist ja peagi hakkasin tasapisi aru saama, mida tähendas nendes oludes ja selles kultuuris n-ö krooniline rasedus.

Sellises kultuuriruumis on ematunnegi midagi hoopis muud. Nii suure sündivuse puhul on kahjuks tavaline, et 1-2-3 last perekonnas sureb ja see on selle kultuuriruumi loomulik osa. Ka pidevalt raseda naise psüühika on sootuks teistsugune kui keskmisel Euroopa naisel, kes on elus vaid 1-2 korda rase.