Читать книгу Dr Levini tervisenõuanded. Tervisest ja toitumisest kogu perele - Adik Levin - Страница 8

Kui palju meil siis lapsi sünnib? Kas Eestis on lapsi palju või vähe?^[1.] Nõukogude Liidu ajal sündis Eestis palju lapsi, keskmiselt 25 000 last aastas. Eesti taasiseseisvumise algul, 1992. aastal sündis meil 18 191 last. Pärast seda hakkas aga sündivus langema ja statistiline arv jõudis kuni 13 000 lapseni aastas. Tänaseks on sündivus stabiliseerunud, olles jäänud pidama umbes 14 000 sünnil aastas.

Praegu on Eesti peres keskmiselt 1,7 last. Selleks et Eesti rahvas jääks püsima ehk meie iive oleks positiivne, oleks vaja, et peredes kasvaks keskmiselt vähemalt 2,1 last. Madalhetkedel on olnud laste arv 1,4 last peres – see on päris vähe. Eesti on ometigi teinud väga suure sammu – loonud emapalga, mis on kahtlemata üks väga võimas samm. Tutvustades seda seadusesätet konverentsidel üle maailma, on saal vakatanud ja aplodeerinud ja pärast on tulnud kuulajad minu kätt suruma nagu olümpiavõitjal: emapalk on saavutus, millest paljud riigid võivad vaid unistada. Näiteks USA-s saab ema lapsega kodus olla vaid 3–6 nädalat pärast lapse sündi!

Emapalga puhul pole kõige olulisem mitte selle otsene majanduslik aspekt, vaid pigem see, et elukvaliteet peres on seeläbi tõusnud – ema on lapsega kodus, saab last rinnaga toita ja tema eest ise hoolitseda.

Ometigi on ka sel heal asjal oma varjukülg: 2000ndate alguses toodi Eestis mängu ka isapalk. Seepeale võiks irooniliselt muiata, et Eesti on unikaalne riik, kus mehed rasestuvad ja sünnitavad! Niipea kui meedias hakkasid tuntud telenäod propageerima isana lastega koju jäämist, leidis see laialdast järgimist. 2005-2006 leidus juba päris palju neid isasid, kes jäid vanemapalgaga koju last kasvatama.

Mis on siis vanemapalga mõte? Vanemapalk on mõeldud emapalgana, et LAPSEL oleks hea. Mitte see ei ole oluline, kui palju pere raha saab! Vanemapalk pole loodud mitte ema, isa või palga nimel – see on loodud LAPSE heaolu nimel, sest lapsele on esimestel elukuudel vaja ennekõike ema.

Sellega ei taha ma sugugi vähendada isa rolli lapse kasvatamisel või vastsündinuga tegelemisel. Kuid bioloogiliselt on inimene loodud nii, et rinnapiima saab pakkuda lapsele vaid ema.

Emapalk on andnud lastele hea elukvaliteedi, kuid sündivust näiteks 18 000 last aastas ei saavutata sellega siiski. Ometigi võiksime püüelda vähemalt 2,1 lapseni peres. Riigid, kuhu voolab palju immigrante, näiteks USA, ei vaja toetust rahvastiku suurenemiseks laste ja perede toetuse kaudu, kuid väikeriik vajaks seda küll.

Oleme täna sündivuse osas Lääne-Euroopaga umbes samas suurusjärgus. Samas on Põhjamaade peredes üle kahe lapse. Kuid Põhjamaade sotsiaalsüsteeme peetakse ka kogu maailmas kõige turvalisemaks. Nii võiksime ehk eeskuju võtta mõnelt hästitoimivalt Skandinaavia riigilt, näiteks Norralt või Rootsilt, selle asemel et püüda igas asjas Ameerikat järgida.

Näiteks on Ameerika üks kahest riigist (teine on Somaalia!), kes pole allkirjastanud ÜRO-s 1989. aastal vastu võetud lapse õiguste konventsiooni.