Читать книгу Lapseootus - Agnes Wold - Страница 13

Lapsevanemaks olemise võrdne jagamine ei ole kaugeltki mitte enesestmõistetav – mehed annavad enamasti sadu tasustatud lapsehoolduse päevi oma naispartneritele. Rootsis, kus üsna sageli uhkustatakse sellega, et seal valitseb võrdsus, võtavad alla kahe aasta vanuste laste tõttu naised välja umbes 80% lapsehoolduspuhkuse päevadest. Neli kommi ühele lapsevanemale, üks teisele. Ükskõik, kas vaadata kommina last või tööelu. See ei ole hea strateegia, kui soovtakse jagada lapsevanemaks olemist ja omada head tööelu.

Sageli võib kuulda fantastilistest edusammudest Rootsi isadega, kes tegelevad oma lastega. On tõsi, et 50 aastat tagasi viibisid mehed vähem lapsehoolduspuhkusel kui praegu. Kuid sageli unustatakse, et siis olid ka naised oluliselt vähem lapsehoolduspuhkusel. 1970. ja 1980. aastatel oli lapsehoolduspuhkuse pikkus kokku kuus kuud ning kuni 1980. aastate keskpaigani üheksa kuud. Naine, kes 1980. aastatel viibis 100% lapsehoolduspuhkusel, oli seega töölt eemal 9 kuud, mis on poole vähem, võrreldes paljude tänaste emadega, kes on eemal vähemalt 18 kuud. Seetõttu võib olukord olla paradoksaalselt hoopis selline, kus meie väga helde vanemakindlustus, mis on mõeldud vanemate vahel õiglaselt jagamiseks ja lubab seda ebavõrdselt välja võtta, kui lapsevanemad selles kokku lepivad, on hoopis vähendanud Rootsi naiste kontakti tööturuga.

Ebavõrdne osalemine tööelus võib kaasa tuua katastroofilisi erinevused elu jooksul teenitud palgas ja pensionis. Naised, kes jäid pensionile aastal 2016, said keskmiselt pensioni 13 000 krooni kuus (brutosumma), mehed 19 000. Need on naised, kelle sünniaasta on umbes 1950 ja kes said lapsi 1970. aastatel, mil eksisteeris võimalus nii emadel kui ka isadel lapsehoolduspuhkusel viibida.

Töise sissetuleku muutumine tuhandetes kroonides aastas (2008. aasta andmete põhjal) heteroseksuaalsete ja lesbiliste paaride lapsevanematel. Lapse sünni aasta on märgitud 0-ga. Allikas: Moberg, Y. „Kas lesbilised lapsevanemad on võrdsemad?” IFAU raport, 2016.

Uppsala ülikooli teadlane Ylva Moberg on uurinud, kuidas muutuvad Rootsi lapsevanemate sissetulekud pärast esimese lapse sündi. Ta võrdles heteroseksuaalseid paare lesbiliste paaridega. Samasooliste naispaaride puhul esines tendents jagada lapsehoolduspuhkust võrdsemalt. Ka teise Rootsi uuringu kohaselt, kus uuriti kahe emaga perekondi, jagas suurem osa lapsehoolduspuhkuse võrdselt. Neil paaridel, kes jagasid lapsehoolduspuhkust võrdselt, oli ka suurem soov vanemakohustusi võrdselt jagada.

Diagrammilt näeme, et heteroseksuaalsed naised teenisid enne esimese lapse sündi meestega võrdset palka. Peale lapse sündi vähenesid naiste sissetulekud drastiliselt. Meeste sissetulekud vähenesid esimesel aastal vähesel määral, kuid seejärel kasvasid. Lõhe emade ja isade sissetulekute vahel eksisteeris seni, kuni paare jälgiti, seega vähemalt 10 aastat. Lesbiliste paaride puhul oli muster hoopis teistsugune. Kohe pärast lapse sündi vähenesid sünnitanud naise sissetulekud, peaaegu sama palju kui nende heteroseksuaalsetel saatusekaaslastel. Kuid kahe aasta möödudes olid nad oma partnerile järele jõudnud ja pärast seda lesbilise paari emade vahel enam sissetulekute erinevust ei eksisteerinud. Selle asemel toimus nende sissetulekutes tõus, mis oli heteronaiste ja heteromeeste vahepeal.

See uurimus illustreerib hästi, kuidas „normaalne” lapsevanemaks olemise jagamine heteroseksuaalsetes suhetes (mida me varem nimetasime „lihtsalt inertsist” meetodiks) võib viia drastiliste rahaliste erinevusteni naiste ja meeste vahel. Pension sõltub inimese palgast ja see, et tänapäeval on väga palju vaeseid naispensionäre, tuleneb tõenäoliselt naiste madalatest palkadest, aga ka sellest, et vanemlikku vastutust ei ole jaotatud lapsevanemate vahel võrdselt. Ära mingil juhul usu, et seda juhtus ainult vanasti. Nagu eespool öeldud, võtavad tänapäeva naised välja veelgi rohkem lapsehoolduspuhkust kui need kunagised väikelaste emad, kes praegu pensionile jäävad.